Griffen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Griffen

Vapp

Pindala: 74,7 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3466 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 42′ N, 14° 44′ E
Griffen im Bezirk VK.png
Asend Völkermarkti ringkonnas
Griffen (Austria)
Griffen

Griffen (sloveeni: Grebinj) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Völkermarkti ringkonnas.

Griffen asub Drava jõe laias Jauntali orus, Klagenfurdi nõo (läänes) ja Lavanttali (põhjas) vahel.

Omavalitsuse osad on Griffnerthal, Großenegg (Tolsti Vrh), Haberberg (Gabrje), Kaunz (Homec), Kleindörfl (Mala vas), Pustritz (Pustrica), Sankt Kollmann (Šentkolman), Wölfnitz (Golovica) ja Wriesen (Brezje).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Griffeni lossi varemed

7. sajandist alates oli Jauntali (sloveeni: Podjuna) piirkond Ida-Alpide slaavi asustuse keskus ja osa varakeskaegsest Karantaania vürstkonnast. Siiani on see Kärnteni sloveenide põhiterritoorium.

Asulat on esmakordselt mainitud 822. aasta dokumendis pärast Karantaania liidendamist Karolingide impeeriumisse ja arenemist Baieri Kärnteni margiks. 1124. aastast alates püstitas piiskop Otto von Bamberg Saksamaa kuninga Heinrich II käest 1007. aastal saadud piiskopkonna Kärnteni valdustesse Griffeni lossi. Keiser Friedrich I Barbarossa tunnistas Grivena kindluse 1160. aastal Bambergi mõisaks. 1237. aastast oli Griffenil turuõigus.

Griffeni klooster

U. 1233. aastast laiendasid Bamberg piiskopid romaani stiilis Griffeni kihelkonnakirikut ja ehitasid selle ümber premonstratenside kloostriks. Esimesed kanoonikud tulid Veßra kloostrist Frangimaa Hennebergi krahvkonnas. Kloostrikompleks valmis 1272. aastal ja 17. sajandil suurendasid barokkhooned seda märkimisväärselt. Griffen jäi ainsaks premonstratenside kloostriks Sise-Austria maadel kuni selle kaotamiseni keiser Joseph II valitsemise ajal 1786. aastal.

Griffen ise jäi Bambergi piiskopkonna valduseks, kuni 1759. aastal ostis mõisa keisrinna Maria Theresia. Loss lagunes ja on täna varemeis. Tänapäevane omavalitsus tekkis 1850. aastal, ajutiselt kuulus sellesse ka Ruden. Pärast 1920. aasta Kärnteni plebistsiiti tekkis sloveeni- ja saksa-keelse elanikkonna vahele palju pingeid, mis kulmineerus Kärnteni sloveenide tagakiusamise ja ümberasustamisega pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse 1938. aastal.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peter Handke, Austria kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna võitja

Viited[muuda | muuda lähteteksti]