Eberndorf

Eberndorf
Eberndorfi klooster
Pindala	68,0 km²
Elanikke	5862 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 35′ N, 14° 39′ E
Asend Völkermarkti ringkonnas

Eberndorf (sloveeni: Dobrla vas, vananenult Dobrla ves) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Völkermarkti ringkonnas.

See on peamine asula Drava jõe Jauni (Podjuna) orus, Kärnteni pealinnast Klagenfurdist idas. Siin viib tee Völkermarktist üles Karawankide mäestikule ja üle Seebergi sadula kuru Sloveeniasse. Naabrusesasuv Gösselsdorfi järv on suviti populaarne päevareisijate sihtkoht.

Omavalitsuse osad on Buchbrunn (Bukovje), Gablern (Lovanke), Gösselsdorf (Goselna vas), Kühnsdorf (Sinča vas), Loibegg (Belovče), Mittlern (Metlova), Mökriach (Mokrije) ja Pribelsdorf (Priblja vas). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel olid 8,6% rahvastikust Kärnteni sloveenid.

Ajalugu

Eberndorfi klooster: värav ja kihelkonnakirik

11. sajandi lõpus asutas Aribonist krahv Kazelin (Chazelinus) Kärnteni hertsogkonnas Eberndorfi kloostri. Aquileia patriarh Ulrich kinnitas asutamise 1106. aasta dokumendis, mis puudutas krahvi maiste jäänuste üleviimist äsjaehitatud kloostrikirikusse. 12. sajandi keskpaigas laiendas Aquileia patriarh Pilgrim ruume regulaarkanoonikute kogukonnale. 1473. aastast alates laastasid hooneid Osmanite sissetungid ja tulekahju, rekonstrueerimist juhendas praost Leonhard von Keutschach, hilisem Salzburgi peapiiskop.

Vastureformatsiooni käigus kaotas paavst Clemens VIII 1604. aastal augustiinide kogukonna. Habsburgist ertshertsog Ferdinand II, Sise-Austria maade valitseja, kutsus teda üles rajama siia jesuiitide residentsi. Klooster sekulariseeriti pärast jesuiitide keelustamist 1773. aastal. 1809. aastal anti see benediktlaste Pauluse kloostrile Lavanttalis.

Tänapäevane omavalitsus loodi pärast 1848. aasta revolutsioone. Globasnitzi, Rückersdorfi ja Sittersdorfi külad eraldati 1876. aastal. Kitsarööpmeline raudteeliin Völkermarktist Eberndorfi kaudu Eisenkappelisse avati 1902. aastal, see likvideeriti 1971. aastal. Omavalitsus sai turuõiguse 1952. aastal.

Tuntud inimesi

• Mimi Malenšek (1919–2012), sloveeni romaanikirjanik
• Rudolf Vouk, jurist, inimõiguste aktivist ja poliitik