Monosahhariidid

Allikas: Vikipeedia

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass. Kõigil monosahhariidide molekulidel on vähemalt kolmest süsinikuaatomist koosnev skelett (tavaliselt hargnemata ahel) ning neis on karbonüülrühm (aldehüüdrühm või ketorühm) ja vähemalt üks hüdroksüülrühm (tavaliselt mitu).

Iga süsinikuaatom, millega on ühenduses hüdroksüülrühm, (välja arvatud esimene ja viimane) on kiraalne. See tekitab rohket isomeeriat. Näiteks galaktoos ja glüktoos on erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega isomeerid.

Monosahhariidid on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad läbipaistvad kristallilised ained. Mõned neist on magusad.

Monosahhariidid on lihtsaimad sahhariidid ehk süsivesikud ja kõigi teiste sahhariidide ehituskivid: nad võivad ühineda disahhariidideks (näiteks sahharoos, maltoos, laktoos), oligosahhariidideks või polüsahhariidideks (näiteks tselluloos, tärklis).

Monosahhariidid on mitmealuseliste alkoholide osalise oksüdatsiooni saadused.

Monosahhariidid glükoos, fruktoos ja galaktoos on ainevahetuses tähtsaimad suhkrud. Nad on energiakandjad ja rakkude ehituskivid.

Monosahhariidide klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aldehüüdrühmaga monosahhariide nimetatakse aldoosideks ja ketorühmaga monosahhariide ketoosideks.

Aldooside hulka kuuluvad:

Ketooside hulka kuulub fruktoos ehk puuviljasuhkur.