August-Voldemar Schwarz

August-Voldemar Schwarz VR I/3 (23. detsember (vkj 11. detsember) 1888 Polli talu, Vanamõisa vald, Pärnumaa – 31. august 1941 Ussollagi vangilaager, Permi oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane, kolonelleitnant (1930)

Sündis Vanamõisa vallas Polli talus, mille pidaja Jaan Must oli juba enne poja sündi vahetanud senise perekonnanime saksikuma vastu.

Õppis kohalikus vallakoolis, Halliste kihelkonnakoolis, Pärnu linnakoolis ning lõpetas 1914. aastal Magnusholmi kaugsõidumerekooli Lätis. Töötas kooliõpetajana 1914–1915.

Osales Esimeses maailmasõjas sügisest 1915 ning õppis Pauli sõjakoolis 1915–1916. Ülendati lipnikuks veebruaris 1916. Teenis XII armee 9. Siberi kütipolgus nooremohvitserina. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel. Sai kahel korral haavata ning gaasimürgistuse. Pälvis Anna 4. ja Stanislavi 3. järgu ordenid.

Juunis 1917 ülendati leitnandiks ning läkitati XII armee Eesti Sõjaväelaste Liidu Täitesaatvasse Komiteesse, oli armee eesti rahvusbloki ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige.

Oktoobrist 1917 Tallinna Üksiku Polgu 2. roodu nooremohvitser ja kuulipildujate komando ülem, detsembrist 1. Eesti Diviisi sidekomando ülemaks ja veebruarist maini 1918 sõjavägede sideülemaks. Ülendati märtsis 1918 alamkapteniks. Saksa okupatsiooni ajal elas isakodus.

Vabadussõja eel astus Kaitseliitu, kus teenides adjutandina, määrati peatselt 1. diviisi staabi rivijaoskonna adjutandiks ning Peastaabi ülema käsundusohvitseriks. Jaanuarist 1919 oli Sisekaitse ülema abi, aprillist 1919 Varustusvalitsuse sõduripoodide osakonna ülema abi. Detsembrist 1918 kuni juulini 1919 ka Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Sügisel ülendati kapteniks. Novembris 1919 määrati Viljandi Maakonna Kaitse Liidu ülemaks. Ühtlasi oli detsembrist 1919 kuni juulini 1920 Viljandi garnisoni ülem. Jaanuarist 1920 nimetati Viljandi Maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülemaks ning Viljandi linna komandandiks. Temale allus samuti Viljandi Maakonna Kaitse Liidu Küti Halliste kihelkond ja Vabaduse Risti vennad Salk.

Maist augustini 1921 täitis ka Viljandi garnisoni ülema kohuseid. Veebruaris 1924 ülendati majoriks. Vabariigi Valitsuse otsusega 18. veebruarist 1925 anti major August Schwarzile Vabaduse Risti I liigi 3. järk nr 3018. Lisandus 50 000 marka ja Vabadussõja mälestusmärk. Aprillist 1925 määrati Harju maakonna Rahvaväe ülema abiks. Veebruaris 1930 ülendati kolonelleitnandiks. Juulist 1930 Harju Kaitseväeringkonna ülem. Märtsis 1934 arvati Kaitsevägede Staabi juurde juhtide reservi. Vabastati sõjaväest jaanuaris 1936.

Pälvis lisaks Kotkaristi V klassi teenetemärgi (1929), Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi (1933) ning Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgi.

Ta kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonda ning oli EVL aukohtu liige ja EVL Kongressi saadik detsembris 1933 ning EVL Rahvaliikumise kandidaat Tallinna Linnavolikogu valimistel jaanuaris 1934. Osales ka Vabaduse Risti Vendade Ühenduse töös, olles Tallinna osakonna liige.

Elas Tallinnas kuni 1940. aastani, mil asus perega Polli tallu ning töötas Abja alevi apteegis raamatupidajana. Arreteeriti Nõukogude NKVD poolt 2. juulil 1941 oma kodus Polli talus ning viidi Venemaale.

Kolonelleitnant August-Voldemar Schwarz suri 31. augustil 1941. aastal Molotovi (Permi) oblastis Ussollagi vangilaagris eeluurimise ajal. Matmispaik teadmata.

Isiklikku

Oli kaks korda abielus. 16. aprillil 1917 abiellus ta Riias Anna-Emilie Henrumiga (sünd Osolin) (1888–1918). Poeg Erhard (1918–1939).

27. detsembril 1921 abiellus Viljandi Jaani kirikus Meta Elise Torrimiga (1891–?). Tütar Inge-Aita (abielludes Rose) (1926). Abikaasa ja tütar pääsesid repressioonidest ning põgenesid 1944. aasta sügisel Läände.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu