Arvo Mets

Allikas: Vikipeedia

Arvo Mets (vene keeles Арво Антонович Метс; 29. aprill 1937 Tallinn1997 Moskva) oli eesti päritolu vene luuletaja, vene vabavärsi teoreetik ja praktik, uuema vene vabavärsi rajajaid[1] ning tõlkija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvo Mets sündis Tallinnas. Tema luterlasest ema oli pärit Tallinnast, õigeusklik isa Anton Mets Pärnumaalt. Vanemad ei vallanud vene keelt, poeg õppis vene keele selgeks iseseisvalt. Ta lõpetas 1960. aastal Leningradi Raamatukogunduse Instituudi ja töötas seejärel bibliograafina Pärnus, Tartus ja Komsomolskis Amuuri ääres.[1] Sealtpeale hakkas ta luulet kirjutama, alguses eesti ja vene keeles, hiljem ainult vene keeles.[1]

1965. aastal asus ta õppima Maksim Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti Moskvas. Instituudi lõpetamise järel jätkas ta õpinguid aspirantuuris. Väitekiri, mis käsitles vabavärssi vene ja eesti luules, jäi ebaõiglaste rünnakute tõttu kaitsmata.[1]

1970. aastal ilmus Tallinnas Arvo Metsa luule esikkogu, venekeelne "Осенние прогулки" ("Sügisesed jalutuskäigud"). See oli esimene vabavärsiraamat vene kirjanduse uuemas ajaloos.[1] 

1972. aastal algatas Arvo Mets ajakirjas Voprossõ Literaturõ poleemika "Millest on vaba vabavärss?", mis teadvustas vabavärsi olemasolu ja võimalusi. Ajakirjas ilmusid põhjalikud artiklid vabavärsist, autoriteks tunnustatud luuletajad ja luuleteoreetikud Sergei Narovtšatov, Vladimir Buritš, Boriss Slutski, Arseni Tarkovski, Vjatšeslav Kuprijanov, David Samoilov, Arvo Mets ise jt.[1]

Aastatel 19751991 töötas Arvo Mets ajakirja Novõi Mir luuleosakonnas. Oli kirjandusklubi Na Taganke (vene keeles На Таганке, 'Tagankal') juhataja. Arvo Metsa luuletusi avaldati juhtivates kirjandusajakirjades. Tema eluajal ilmus viis tema raamatut. Ta oli 1973. aastast NSV Liidu Kirjanike Liidu ja Venemaa Kirjanike Liidu liige.

Eestis on Arvo Metsa elulugu ja loomingut uurinud Igor Kotjuh.[1]

Arvo Metsa luuletusi on tõlgitud inglise, hispaania, saksa, serbohorvaadi, hindi, poola, gruusia, ukraina ja leedu keelde. Ta ise tõlkis eesti keelest vene keelde Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Johnny B. Isotamme, Toomas Liivi, Enn Vetemaa, Mats Traadi, Aleksander Suumani luulet.

Aastal 1990 kirjutas ta:

"Эстония моя,

маленькая,

за буреломами,

за разливами рек.

Вот-вот отколется

и уплывет

вдаль."

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sügisesed jalutuskäigud" ("Осенние прогулки") – luuletused; eessõna Sergei Narovtšatov; Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1970. 63 lk.
  • "Kaon kevadesse" ("Исчезаю в весне") – luuletused; Moskva, kirjastus Sovetski pissatel, 1973. 86 lk.
  • "Luiged Tšelnõ kohal" ("Лебеди над Челнами"; Naberežnõje Tšelnõ linna kirjandusühenduse liikmete luulekogumik. Koostajad A. Mets, A. Vassilevski, eessõna U. Hussainov); Moskva, kirjastus Izvestija, 1981. 79 lk.
  • "Tallinna kivid" ("Таллинские камни") – luuletused ja tõlked; Moskva, kirjastus Izvestija, 1989 (ilmunud autori kuludega). 30 lk.
  • "Aastaringid" ("Годовые кольца") – luuletused; Moskva, kirjastus Avtor, 1992. 43 lk. ISBN 5-85212-055-3
  • "Luuletused" ("Стихи") – Moskva: 1995. 15 lk. (Õhtud Siduri muuseumis; anne 11)
  • "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused; Moskva : VF Kirjanike Liidu Moskva organisatsioon, 1997. 92 lk. ISBN 5794900024
  • "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused, tõlked, artiklid; Moskva, 2006; sari "Vene vabavärss". 276 lk. ISBN 5-7493-1063-7

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]