Arutelu:Weimari vabariik

oli Saksamaal riigi nimetus

See oli pigem hüüdnimi. Andres 10. veebruar 2008, kell 13:45 (UTC)

ametlik nimi oli Deutsches Reich - Ahsoous 10. veebruar 2008, kell 13:49 (UTC)

Lipp ja vapp olid valed.--62.65.212.26 15. veebruar 2008, kell 13:56 (UTC)

Vapp oli kindlasti õige. Ja lipu kohta vt: http://www.crwflags.com/fotw/flags/de.html#his The black-red-yellow tricolour flag has been used at least three times in the history of Germany. It was adopted in 1848, and abolished in 1852; readopted as the flag of the Weimar Republic on August 11th 1919, and abolished and replaced by the Third Reich flag March 12th 1933.

Pärast Saksamaa kaotust Esimene maailmasõda oli Versailles´ rahulepingu alusel keelatud Saksamaal omada sõjaväege, mille isikkoosseis ületaks 100 000 meest. Saksamaa relvajõudude ja Reichswehri ülesehitus peale põhiliste väeliikide oli territoriaalkaitsele põhinev ning koosnes sõjaväeringkondadest.

1. Ringkonna juhtkond asus Berliinis.

1. Diviis/Wehrkreiskommando I, asukohaga Königsbergis Ida-Preisimaal. Komandantuurid: Insterburg, Königsberg, Marienburg. Ringkonna vägede hulka kuulusid: Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond Abwehrstellen (Ast) Königsbergis;
Jalaväeüksuste juhtkond I: Allensteinis ning Königsbergis 1. Jalaväerügemendi staap ja 1. Pataljon, Insterburgis II. Patalj., Gumbinnenis III. Patalj.; 2. Jalaväerügemendi staap ja I. Pataljon Allensteinis, Ortelsburg II. Pataljon, Lötzenis III. Pataljon; 3. Jalaväerügemendi staap ja II. Patalj. Deutsch-Eylaus, Marienburgis I. Pataljon, Osterodes III. Pataljon; 1. Pioneeripataljon Königsbergis;
- Suurtükiväejuhtkond I Königsbergis ning Königsbergis 1. Suurtükiväerügemendi staap ja 2. Suurtükipatarei, Insterburgis 1. Suurtükipatarei, Allensteinis 3. Suurtükipatarei.

2. Diviis/Wehrkreiskommando II: asukohaga Stettinis, Ida-Preisimaal. Komandantuurid: Stettin, Neustettin. Ringkonna vägede hulka kuulusid: Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Stettinis;
- Jalaväeüksuste juhtkond II: Schwerinis ning Kolbergis asus 4. Jalaväerügemendi staap ja II. Pataljon, Stargardis I. Pataljon, Deutsch-Krone III. Pataljon; Stettinis 4. Jalaväerügemendi staap ja I. Pataljon, Neuruppinis II. Pataljon, Rostockis III. Pataljon; Lübeckis 6. Jalaväerügemendi staap ja II. Pataljon, Schwerinis I. Pataljon, Flensburgis III. Pataljon; 2. Pioneeripataljon Stettinis;
- Suurtükiväejuhtkond II: Stettinis ning Schwerinis 2. Suurtükiväerügemendi staap, Stettinis 1. Suurtükipatarei, Güstrow 2. Suurtükipatarei, Itzehoes 3. Suurtükipatarei.

3. Diviis/Wehrkreiskommando III: asukohaga Berliinis Preisimaal. Komandantuur: Berliinis, mille koosseisu Vahirügement Berliin „Wachregiment Berlin“ ja Breslaus, Glatzis, Glogaus, Küstrinis, Oppelnis ning Döberitzis, Jüterbogis, Neuhammeris ja Zossenis. Suurtükiväekool Jüterbogis. Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Potsdamis.
- Jalaväeüksuste juhtkond III: Potsdamis ning Schweidnitzis asus 7. Jalaväerügemendi staap, Oppelnis I. Pataljon, Hirschbergis II. Pataljon, Breslaus III. Pataljon; 8. Jalaväerügemendi staap ja I. Pataljon, Glogaus II. Pataljon, Görlitzis III. Pataljon; 9. Jalaväerügemendi staap ja I. ja II. Pataljon, Spandaus III. Pataljon; 3. Pioneeripataljon Küstrinis;
- Suurtükiväejuhtkond III:asukohaga Berliinis ning Frankfurt Oderi ääres 3. Suurtükiväerügemendi staap ja 2. Suurtükipatarei, Schweidnitzis 1. Suurtükipatarei, Jüterbogis 3. Suurtükipatarei.

4. Diviis/Wehrkreiskommando IV: asukohaga Dresdenis. Komandatuuris: Dresdenis ja Altengrabows ja Königsbrückis. Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Dresdenis.
- Jalaväeüksuste juhtkond IV: Magdeburgis ning 10. Jalaväerügemendi staap ja I. ja III. Pataljon asus Dresdenis, Bautzenis II. Pataljon; 11. Jalaväerügemendi staap ja II. ja III. Pataljon asus Leipzigis, Freiberg I. Pataljon; 12. Jalaväerügemendi staap Halberstadtis, Dessaus I. Pataljon, Quedlinburgis II. Pataljon, Magdeburgis III. Pataljon; 4. Pioneeripataljon Magdeburgis;
- Suurtükiväejuhtkond IV: Dresdenis ning Dresdenis ka 4. Suurtükiväerügemendi staap ja 3. Suurtükipatarei, Halberstadtis 1. Suurtükipatarei, Bautzenis 2. Suurtükipatarei.

2. Ringkonna juhtkond asus Kasselis.

5. Diviis/Wehrkreiskommando V: asukohaga Stuttgartis. Konandatuurid: Stuttgartis ja Ulmis ning Münsingenis ja Ohrdrufis. Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Stuttgart-Bad Cannstatt.
- Jalaväeüksuste juhtkond V: Stuttgartis, 13. Jalaväerügemendi staap ja II. Pataljon Ludwigsburgis, Stuttgartis I. Pataljon, Ulmis III. Pataljon; 14. Jalaväerügemendi staap ja III. Pataljon Konstanzis, Meinigenis I. Pataljon,Tübingenis II. Pataljon; 15. Jalaväerügemendi staap ja III. Pataljon Kasselis, Gießenis I. Pataljon, Eisenachis II. Pataljon; 5. Pioneeripataljon Ulmis;
- Suurtükiväejuhtkond V: Stuttgartis, 5. Suurtükiväerügemendi staap ja 2. Suurtükipatarei Ulmis, Fuldas 1. Suurtükipatarei, Ludwigsburg 3. Suurtükipatarei.

6.Diviis/Wehrkreiskommando VI: asukohaga Münsteris. Komandatruurid: Hannoveris, Münsteris ja Munster-Lager ning Sennelageris. Ratsaväekool Hannoveris. Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Hannoveris.
- Jalaväeüksuste juhtkond VI: Hannoveris, 16. Jalaväerügemendi staap ja III. Pataljon Oldenburgis, Bremenis I. Pataljon, Hannoveris II. Pataljon; 17. Jalaväerügemendi staap ja I Pataljon Braunschweigis, Göttingenis II. Pataljon, Goslar III. Pataljon; 18. Jalaväerügemendi staap ja I Pataljon Paderbornis, Münsteris II. Pataljon, Bückeburgis III. Pataljon; 6. Pioneeripataljon Minden;
- Suurtükiväejuhtkond VI Münsteris, 6. Suurtükiväerügemendi staap ja 2. Suurtükipatarei Mindenis, Münsteris 1. Suurtükipatarei, Hannoveris 3. Suurtükipatarei.

7. Diviis/Wehrkreiskommando VII: asukohaga München. Komandatuurid: Ingolstadtis, Münchenis ja Gafenwöhris. Sapöörikool Münchenis. Sõjaväeluure ja vastuluure alloskond (Ast) Münchenis.
- Jalaväeüksuste juhtkond VII: Münchenis, 19. Jalaväerügemendi staap ja I. Pataljon Münchenis, Augsburgis II. Pataljon, Kemptenis III. Pataljon; 20. Jalaväerügemendi staap ja I. Pataljon Regensburgis, Ingolstadtis II. Pataljon, Passaus III. Pataljon, õppepataljon Ambergis; 21. Jalaväerügemendi staap ja II. Pataljon Nürnbergis, Würzburgis I. Pataljon, Bayreuthis III. Pataljon, Erlangenis – õppepataljon; 7. Pioneeripataljon Münchenis.
- Suurtükiväejuhtkond VII: München, 7. Suurtükiväerügemendi staap ja 3. Suurtükipatarei Nürnbergis, Würzburgis 1. Suurtükipatarei, Landsbergis/Lechis 2. Suurtükipatarei, Erlangenis – väljaõppepatarei.

Maavägede juhtkonnale otsealluvad ratsaväediviisid:

1. Ratsaväediviis: staap Frankfurt Oderi ääres

1. Ratsaväerügement:Tilsitis Staap, 1., 4, ja väljaõppepataljon, Insterburg (2. ja 3. Pataljon;
2. Ratsaväerügement: Osterrodes, Ida-Preisimaal, Staap, 2., 4., 6. Pataljon, Allensteinis (1., 3. ja väljaõppepataljon;
3. Ratsaväerügement: Rathenows Staap, 2., ja väljaõppepataljon, Stendalis 1., 3., 4. Pataljon;
4. Ratsaväerügement: Potsdamis Staap, 1., 3., ja väljaõppepataljon, Perlebergis 2. ja 4. Pataljon;
5. Ratsaväerügement: Stolpis Staap, 3., 4., ja väljaõppepataljon, Belgardis 1. ja 2.Pataljon;
6. Ratsaväerügement: Pasewalkis Staap, 1. ja väljaõppepataljon, Schwedtis 2., 4. Pataljon, Demmin 3. ja 6.Pataljon;

2. Ratsaväediviis:, staap Breslaus

7. Ratsaväerügement: Breslaus Staap, 1., 2., 6., ja väljaõppepataljon, Lübenis 3., 4. Pataljon,
8. Ratsaväerügement: Briegis Staap, 1., 3., ja väljaõppepataljon, Oelsis 2. Pataljon, Namslaus 4.Pataljon;
9. Ratsaväerügement: Fürstenwaldes Staap, 1., 2. ja väljaõppepataljon, Beeskowis 3., 4.Pataljon;
10. Ratsaväerügement: Züllichaus Staap, 3., 4. ja väljaõppepataljon, Torgaus 1., 2. Pataljon;
11. Ratsaväerügement: Neustadt Ülem-Sileesias Staap, 3., 4. Pataljon, Leobschützis 2. Pataljon, Ohlau 1. ja väljaõppepataljon;
12. Ratsaväerügement: Dresdenis Staap, 4., 6. Pataljon, Grimmas 1., 3. Pataljon, Großenhainis 2. ja väljaõppepataljon

3. Ratsaväediviis: staap Weimaris

13. Ratsaväerügement: Hannoveris Staap, 1., 2. ja väljaõppepataljon, Lüneburgis 3., 4. Pataljon;
14. Ratsaväerügement: Ludwigslustis Staap, 1. ja väljaõppepataljon, Parchimis 2. Pataljon, Schleswigis 3., 4. Pataljon;
15. Ratsaväerügement: Paderbornis Staap ja väljaõppepataljon, Neuhausis/Vestfalen 1., 2. Pataljon, Münsteris 3., 4., 6. Pataljon;
16. Ratsaväerügement: Erfurtis Staap, 1., 3. Pataljon, Hofgeismaris 2. ja väljaõppepataljon, Langensalzas 4., 6.Pataljon;
17. Ratsaväerügement: Bambergis Staap, 1. ja väljaõppepataljon, Ansbachis 2., 3. Pataljon, Straubingis 4., 6.Pataljon;
18. Ratsaväerügement: Stuttgart-Bad Cannstatt Staap, 2. ja väljaõppepataljon, Ludwigsburgis 1., 3., 4. Pataljon;

Korrakaitse[muuda lähteteksti]

Riik lagunes? No ei lagunenud ju, ja riik jäi ju samaks. Andres 23. august 2010, kell 15:12 (EEST)[vasta]

Ma ei hakanud 1935. aasta mereväekokkulepet maha võtma, aga see ei kuulu siia. --IFrank (arutelu) 22. detsember 2013, kell 21:14 (EET)[vasta]

Tallinn (raskeristleja): kas see on Tallinn (suur allveelaevahävitaja) või midagi muud? Andres (arutelu) 22. detsember 2013, kell 21:22 (EET)[vasta]

Osariigid[muuda lähteteksti]

Kas on kindel, et Weimari vabariigil olid osariigid? Saksa keisririigil olid liiduriigid, tänapäeval on liidumaad. Weimari perioodi kohta ütleb saksakeelne Viki, et olid Gliedstaaten ehk siis liikmesriigid. Kuigi eesti keeles on liikmesriigil pisut teine tähendus. Siinse artikli riigikorra peatükis on neid "osariike" nimetatud korra ka liidumaadeks. Astromaailm (arutelu) 17. jaanuar 2020, kell 13:08 (EET)[vasta]

Paistab, et Weimari ajal olid ikka juba kindlalt liidumaad (saksakeelne viki), ainult et teistsugused. Keisririigi ajal olid liiduriigid.--Astromaailm (arutelu) 18. jaanuar 2020, kell 12:44 (EET)[vasta]

Eesti keeles nimetati ka osariikideks. --193.40.110.66 18. jaanuar 2020, kell 12:46 (EET)--193.40.110.66 18. jaanuar 2020, kell 12:46 (EET)[vasta]