Tallinn (suur allveelaevahävitaja)

	Allveelaevahävitaja Tallinn Vladivostokis (1982)
Ajalugu
Saatus	lammutatud vanarauaks
Tehnilised andmed
Pikkus	173,4 m

Tallinn (vene keeles Таллин) oli Nõukogude Liidu mereväe Kara-klassi (projekt 1134-B Berkut-B) suur allveetõrjelaev ehk praktiliselt allvee- ja õhutõrjeristleja.

Kandis pardanumbreid 711 (1979. a), 730 (1981. a), 584 (1984. a), 597 (1984. a), 547 (1985. a), 531 (1987. a), 541 (1990. a), 578 (1993. a).

Ajalugu

Tegemist oli viimase oma klassi laevaga seitsmelaevalisest seeriast. Laeva hakati ehitama 1975. aastal Nikolajevis ja laev lasti vette 1976. aastal. Merekatsetused algasid 1979. aasta novembris ja kestsid detsembrini. Laevastiku nimekirja arvati 31. detsembril 1979 ja mereväe lipp heisati 23. veebruaril 1980.

28. märtsil 1980 arvati Tallinn Vaikse ookeani laevastiku 175. brigaadi koosseisu. Laeval oli esmakordselt selles laevaklassis kasutusel uus allveelaevatõrje raketisüsteem Rastrub-B, mis võimaldas peale allveelaevade hävitada ka pealvee vaenlast.

Tallinn tegi teenistuse ajal järgmisi ametlikke ja mitteametlikke välisvisiite:

1981 – Angola (Luanda),
1981 – Mosambiik (Maputo),
1982 – Mauritius (Port Louis),
1982 – Šeišellid (Victoria),
1982 – Jeemen (Aden),
1984 – Etioopia,
1985 – Hawaii,
1985 – Põhja-Korea Wonsan,
1986 – Džibuuti, Dahlaki saar, Socotra,
1987 – Põhja-Korea, Najin.

1990. aastal oli kapitaalremondis ja sai septembris 1992 uue nime Vladivostok (ilmselt ei sobinud enam isepäise riigi pealinna nimi). Edasi teenis 48. allveelaevahävitajate laevadiviisis.

5. juulil 1994 kustutati laevastiku nimekirjast ja 1997. aastal lõigati Indias vanarauaks.

Põhiandmed

Pikkus (maksimaalne) – 173,4 m
Veeväljasurve (maksimaalne) – 8533 t
Kiirus – 33 sõlme
Meeskond – 422/433 (neist 49/52 ohvitseri)
Relvastus – 2 x 4 allvee- ja pealvee laevavastast raketiseadet Rastrub-B [ka tuumalõhkepeadega] (8 tk, rakett 55 km + torpeedo 8 km), 2 x 2 raketiseadet Štorm õhutõrjeks ja pealveelaevade vastu (80 tk, kaugus 33 km, kõrgus 25 km), 2 x 2 õhutõrjeraketiseadet 'Osa M' lähimaa õhutõrjeks ja pealveelaevade vastu (40 tk, kaugus 10 km, kõrgus 5 km), 2 RBU 6000 (144 tk, 6 km, hiljem 12 km) süvaveepommiheitjat, 2 RBU 1000 (48 tk, 1 km) süvaveepommiheitjat, 2 x 5 torpeedoaparaati, 2 x 76,2 mm АK-726 kahurit (4800 tk, kõrgus 13 km, kaugus 15 km, 90*/min), 4 x 6-torulist 30 mm АК-630M automaatkahurit (8000 tk, kõrgus 5 km, kaugus 8 km, kuni 5000*/min), 2 x 45 mm 21-KМ saluutkahurit, 2 x ЗИФ-121 kahurit passiivhäirete tekitamiseks, varustusega pardahelikopter Ka-25PL (aviatorpeedod 6 tk, pommid PLAB-250-120 4 tk, pommid PLAB-50 8 tk, pommid ОМАБ-25-12Д, 2 tuuma-süvaveepommi RJU-2).

Välislingid