Arutelu:Venestamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Esimene lause ei ole sellisel kujul arusaadav. Eri tähendused tuleb selgelt lahku viia. Andres 07:02, 24 juuli 2005 (UTC)

Witte tsitaadile tuleks lisada täpne allikas. Kk 27. oktoober 2008, kell 15:36 (UTC)

-- Kindlasti tuleks ka kirjutada venestamisest Eestis nõukogude perioodil. 90.191.119.98 22. juuni 2011, kell 16:57 (EEST)


Kustutasin oma lisatu, nüüd võib "keeletoimeta" malli jälle ära võtta. 193.40.5.245 27. august 2011, kell 20:30 (EEST)

Panin tagasi. --Epp 28. august 2011, kell 05:39 (EEST)

12. novembril artiklis tehtud muudatused on imelikud, võiks need tühistada. 90.191.119.98 12. november 2011, kell 14:40 (EEST)


Kas venestamise tugevnemine Eestis, Lätis ja Leedus alates 1970. aastate teisest poolest võis olla seotud 1975. aastal toimunud Helsingi tippkohtumisel sõlmitud lepetega? Moskva võis uskuda, et Lääs on talle nüüd Baltikumis vabad käed andnud. 90.191.119.98 1. detsember 2012, kell 13:04 (EET)

Kas Šahhovskoi tsitaat käib Õpetatud Eesti Seltsi või Eesti Kirjameeste Seltsi kohta? --Õli (arutelu) 1. detsember 2012, kell 13:07 (EET)

1988. aastal andis Eesti Televisioon eetrisse nelja programmi, millest kolm olid venekeelsed. Umbes viiekümnest tunnist ööpäeva saadete kogumahust oli eestikeelne vaid 10.5 tundi. Mis programmid need olid? Kui siin on mõeldud, et kanti üle kesktelevisiooni programme, siis on jutt neljast ETV programmist vale või vähemalt eksitav. --Metsavend 25. aprill 2016, kell 12:25 (EEST)

See peaks küll kuidagi teisiti olema sõnastatud. Mõeldud on neid programme, mida edastati Tallinna teletornist. Oli Kesktelevisioon ja Leningradi TV. Mis see kolmas oli, seda ma ei tea. Andres (arutelu) 25. aprill 2016, kell 13:22 (EEST)
Kolmas oli Kesktelevisiooni teine programm. Velirand (arutelu) 25. aprill 2016, kell 14:05 (EEST)

rüütel ja avalik huvi[muuda lähteteksti]

Rüütli eraldi väljatoomine on tendentslik. Andres (arutelu) 7. august 2016, kell 20:41 (EEST)

palun põhjenda, Väljendusvabaduse määr on kõige avaram poliitilise ehk avaliku elu küsimustes, kitsam muudes valdkondades ning kõige piiratum eraelu sfääris., keegi ei roni sellele poliitikule koju või püksi või sauna, ise ta ronib okupante teenima ja riiki juhtima ... suwa 7. august 2016, kell 21:43 (EEST)
Vikipeedia ülesanne ei ole väljendumine, vaid info asjalik ja erapooletu esitamine. Leian, et selline valikuline nimede nimetamine ei ole erapooletu. Kui kedagi mainida, siis tuleks mainida kõik või äärmisel juhul Karl Vainot, keda peetakse peamiseks venestajaks ja kellel oli selles organis kõige suurem sõnaõigus. Ja ka siis tuleks arvestada seda, et see organ ei otsustanud niisugust asja iseseisvalt. Ja tuleks tugineda uurimustele. Andres (arutelu) 7. august 2016, kell 23:41 (EEST)
sobib. suwa 8. august 2016, kell 02:08 (EEST)
Ei ole mingit põhjust Rüütlit selles kontekstis esile tuua. Kui nimesid nimetada, siis tuleks ära tuua juba kogu EKP Keskkomitee Büroo. Velirand (arutelu) 8. august 2016, kell 09:31 (EEST)

Venestumine[muuda lähteteksti]

Venestumine on ju hoopis teine asi. Venestumiseks ei ole tarvis venestamist ja venestamisel võib olla ka teistsugune tulemus kui venestamine. Andres (arutelu) 11. aprill 2017, kell 13:03 (EEST)

kausatiiv- ja refleksiivsetest verbidest saadud teonimed peaks mu meelest üldjuhul ühesse ja samasse artiklisse viima. Kui seda mitte teha, peab selgitama. Venestumine ilma venestamiseta on huvitav juhtum--Estopedist1 (arutelu) 13. aprill 2017, kell 15:50 (EEST)
Kas selgitus ei ole piisav? Praegusel juhul on tegu täiesti erinevate mõistetega, need ei ole ühe ja sellesama protsessi eri aspektid. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 17:39 (EEST)
Ma arvan, et vastupidi - nende kokkupanekut peab selgitama, sest tegu on siiski erinevate asjadega. Venestumine ilma venestamiseta on pigem tavaline juhtum. Venestamispoliitika tuli alles rahvuslusega, aga enne seda inimesed ja rahvad venestusid ikkagi. Ja kui siiski kokku panna, siis peamine märksõna peaks olema venestumine. Minnekon (arutelu) 13. aprill 2017, kell 17:48 (EEST)