Arutelu:Raudteepeatus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ootepaviljon võib raudteepeatustes siiski olla, see on kah ehitis. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 90.190.45.158 (arutelukaastöö) .

Lisasin artiklisse. --Jaan513 15. detsember 2009, kell 07:37 (UTC)
Artikli ajaloost näen, et mulle seni tundmatu sõna "raudteepeatus" on eesti keelde ilmunud ilmselt 2009. aastal. Seni nimetati jaamadeks neid kohti, kus rongid peatuvad. Hoolimata sellest, kas oli üks või mitu rööpmepaari või kas oli jaamahoone või mitte. Nii nimetati ka jaamu, kus pole jaamahoonet olnud, nt Kulli jaam või Mustjõe jaam ja kus peatus vaid osa (reisi)ronge. Rahvasuu nimetas neid vahel "teivasjaamadeks". Reisirongijaama nimetus on alati olnud "jaam" ja kaubajaama nimetus "kaubajaam". Sõna "jaam" hakkas vene keele eeskujul levima muudesse valdkondadesse, nt "sordiaretusjaam". Pean vahetegemist "raudteepeatuse" ja "jaama" vahel kunstlikuks ja ebaotstarbekaks. Keelt see kuidagi ei rikasta. Ssgreporter (arutelu) 5. september 2013, kell 01:07 (EEST)
Jah, ma pole ka väljaspool Vikipeediat mitte kunagi kuulnud, et keegi räägiks raudteepeatusest. --Epp 5. september 2013, kell 01:25 (EEST)
Iseenesest sõna jaam on eesti keelde jõudnud just vene keele vahendusel mongolitelt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 5. september 2013, kell 02:02 (EEST)

Pealkirjast[muuda lähteteksti]

Kas tuleks teisaldada "Rongipeatuse" alla? Ühtlasi tuleks ümbermuuta ka kõik teised "raudteepeatust" kasutavad artiklid - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. november 2017, kell 01:52 (EET)

__________________

Paralleelvormid võivad rahulikult käibel olla. Kui tuleb Rail Baltic oma ingliskeelse terminoloogiaga, kas siis hakkate jälle kõike ümber tegema? Tundub, et elu on igav ja muud pole teha.

Las jääda nagu on, aga sõna raudteepeatus kasutuselevõtja võiks panna õiged viited (kui neid leida on, muidugi) venekeelse raudteeterminoloogia osas. Aga osa raudteealaseid õpikuid on võibolla siiani venekeelsed.

Rongipeatus on nii nagu "bussipeatus" ja "taksopeatus" eesti keeles täiesti omal kohal. Pange see leht tagasi. Võib olla kunagi keegi lingvistidest vaevub sinna lisama ka sõna saamisloo selgituse ("peatus" üldse, "jaam" üldse).


Raudteepeatus, rahvakeeles pigem rongipeatus, on raudteejaamast väiksem, kõrvalteedeta reisirongide peatuskoht, mille väjaehitamisel on tavaliselt piirdutud perrooni(de) ja reisijate ootepaviljoni(de)ga, mis tihti paiknevad otse perroonil.

Varem raudteejaamana toiminud raudteepeatustel (näiteks Nõmmel, Sauel, Järvel, Hiiul) võivad siiski olla ka muud ehitised, nagu näiteks jaamahoone või endise jaama kõrvalhooned.

Raudteepeatustes kiirrongid enamasti ei peatu.

Raudteepeatustes ei toimu enamasti rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõitu ja manöövritöid. Seetõttu ei asu raudteepeatuses tavaliselt raudteejaama juurde kuuluvaid ehitisi ja ei ole paigaldatud raudteejaamale iseloomulikku seadmestikku.

Kolm uusimat raudteepeatust Eestis on Urda, Padula ja Kitseküla.

Vaata ka[muuda lähteteksti]


Rongipeatus, raudteealases erialaterminoloogias raudteepeatus, on raudteejaamast väiksem, kõrvalteedeta reisirongide peatuskoht, mille väjaehitamisel on tavaliselt piirdutud perrooni(de) ja reisijate ootepaviljoni(de)ga, mis tihti paiknevad otse perroonil.

Varem raudteejaamana toiminud rongipeapeatustes (näiteks Nõmmel, Sauel, Järvel, Hiiul) võivad siiski olla ka muud ehitised, nagu näiteks jaamahoone või endise jaama kõrvalhooned.

Raudteepeatustes kiirrongid enamasti ei peatu.

Raudteepeatustes ei toimu enamasti rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõitu ja manöövritöid. Seetõttu ei asu raudteepeatuses tavaliselt raudteejaama juurde kuuluvaid ehitisi ja ei ole paigaldatud raudteejaamale iseloomulikku seadmestikku.


Kasutaja parveto, 08. november 2017, kell 03:10