Arutelu:Rahvalik muusika

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Sült ei ole ju eraldiseisev muusikastiil. See on ainult väljend, millega kirjeldatakse teatud muusikat.--Celldwellcius 3. juuni 2007, kell 08:06 (UTC)

See "teatud muusika" ongi muusikastiil.--62.65.192.81 3. juuni 2007, kell 09:16 (UTC)
Minu arust on see kõnekeelne halvustav väljend teatud üritustel mängitava eri stiilidest muusika kohta, mitte stiili nimetus. --Metsavend 4. juuni 2007, kell 05:40 (UTC)
Halvustavalt kasutavad seda need, kellele sült ei meeldi, samamoodi nagu näiteks "disco". Ja süldi helipilt on absoluutselt äratuntav, seda ei aja naljalt ühegi teise stiiliga segi. Samuti ei ole selle stiili iseloomustamiseks ka mingit teist sõna.--62.65.225.134 4. juuni 2007, kell 09:02 (UTC)
Palun too viited, kus on sellest muusikastiilist mõni muusikateadlane või -kriitik kirjutanud. --Metsavend 5. juuni 2007, kell 14:04 (UTC)
Ei lähe see sült küll eriti korda, aga muusikakriitikud või -ajakirjanikud (Erik Morna, Siim Nestor, Marko Mägi jne.) küll pidevalt kasutavad seda sõna, iseloomustamaks teatud muusikastiili (ei oska mingit muud sõna ka selle "stiili" asemel kasutada). Kui tarvitatakse sõna "sült", teavad peaaegu kõik eestlased, millist muusikat selle all mõeldakse. Ei tea ka mingit muud sõna, millega võiks mõistet "sült" asendada. Tuletan ka meelde, et erinevate stiilide vahel ei ole kunagi täpset piiri. Alati on üleminek sujuv. Näiteks kus lõpeb country ja algab rockabilly - mingite lugude puhul on seda võimatu öelda (näit. Johnny Cash'i puhul). Või näiteks glam rock ja hard rock - selget piiri pole.
Antud "muusikastiiliga" on see probleem, et seda kasutatakse enamasti subjektiivse hinnanguandmisega. Näiteks mõni hevimees võib nimetada kogu soft-rokki või diskomuusikat süldiks. Üldiselt ma saan aru jah, et eestis on selline omamoodi stiil, mida muidu on raske liigitada, aga ei saa ju ka öelda, et need, kes kasutavad sõna sült muusika kohta lihtsalt subjektiivse arvamusavaldusena kasutavad seda sõna valesti ja et sült on kindlate piiridega muusikažanr.--Celldwellcius 5. juuni 2007, kell 16:15 (UTC)
olen nõus eelkõnelejaga. Süldiks hakati kutsuma muusikalist tegevust, mida toimetati pulmades, kus vindise pea tõttu kriitikameel madal ja seetõttu võeti vastu igasugused helivõnked - rohkem nii tegevuse fooniks. Pigem olid/on olemas süldibändid, kui süldimuusika. Kui nimetada sülti stiiliks, peaks ka tümpsu stiiliks nimetama. Ja ei usu, et see sült on ainuomane eesti rahvale. --Hendrix 5. juuni 2007, kell 16:45 (UTC)
Just nimelt. Minu arust on sült odav koopia, kehv(em)a kvaliteediga tuntud lugude järgitegemine. Näiteks artiklis mainitud lugu "Sõlmi juustest lahti pael" mina küll originaalesituses süldiks ei peaks, küll on see sült siis kui mõni süldibänd seda juubeli- või pulmapeol esitab. Seega pole sült stiil vaid kvaliteet. Iseloomulik kõla võib tal olla, sest süldimuusikale on omane süntesaatori kasutamine pärispillide asemel. --Metsavend 5. juuni 2007, kell 18:42 (UTC)
Vaidlen vastu.

Esiteks Hendrixile. Just nimelt sülti esitatakse tavaliselt väga kvaliteetselt. Muusikud on tavaliselt ülimalt profid ja valdavad pille palju paremini võrreldes teiste pop/rock-muusikastiilide muusikutega, kes saavad hakkama ainult kindlate selgeksõpitud lugude raames. Ka vokalistid on süldi puhul tavaliselt väga head lauljad. Tümpsust. See on vist eurodisco (2 Quick Start jne.) rahvapärane nimetus, nii et see ongi stiil. Ja peaaegu kõikide stiilide nimetusi kasutatakse ka sõimusõnana. Näiteks punkarid kasutavad sõimusõnana "heavy" karmi muusika kohta, mis ei meeldi (läheks pikaks siin nüansse lahti seletada); ja "disco" igat liiki mitte meeldiva muusika kohta.

Teiseks Metsavennale. Kõik süldilood ei ole sugugi coverid. Kohe tulevad meelde Rock Hoteli "Pere on väike, aga suur skandaal..." või "Suvi" (ma ei tea, kas need on õiged pealkirjad). Süldi teeb süldiks just nimelt täiesti äratuntav helipilt. Seda esitatakse tavaliselt tavalise rock-bändi koosseisuga: vokaal, kirarr(id), basskitarr, sünt, trummid; aga helimees keerab soundi süldiks - teiste stiilidega absoluutselt äravahetamatuks, see tähendab, et ei sarnane mingi teise stiiliga. Ei ole elu sees kuulnud ühtegi välismaist lugu, mis soundi poolest sarnaneks eesti süldile. "Sõlmi juustest lahti pael" originaalesituses ei ole muidugi sült! Sült on ta aga 1980. aastate Rock Hoteli esituses, kuna ta on süldiks arranžeeritud - helipildi ja feelingu poolest originaalist täiesti erinev. Ka eesti muusikud ise nimetavad seda stiili süldiks - mitte sõimusõnana, vaid just teatud soundi/stiili iseloomustamiseks.--82.131.23.219 8. juuni 2007, kell 05:49 (UTC)

Lisaks. Väga palju toodavad sülti originaalloominguna (mitte coverid) kõikvõimalikud maa (mitte linna) bändid. Tavaliselt need lood ei pääse raadiotesse, kuna laulusõnad on hale-naiivsed (reeglina armastusest, mõnikord ka patriootlikud).--82.131.23.219 8. juuni 2007, kell 06:12 (UTC)

Panin vaidlustuse tagasi, kuniks diskussioon on lõppenud. Andres 5. juuni 2007, kell 15:08 (UTC)

Mis oleks, kui paneks pealkirjaks Sült (muusika) või Süldimuusika. Siis saaks sellest mõistest rääkida sõltumata sellest, kas pidada seda stiilimääratluseks. Andres 5. juuni 2007, kell 16:57 (UTC)

Endiselt puuduvad viited autoriteetsetele allikatele. --Metsavend 21. juuni 2007, kell 15:27 (UTC)


Julgeks kah siin ühe-koma-teise koha pealt vaielda... Rullnokkade lemmikstiil? WTF? Smilers ja sült? WTF? Meie Mees (ja Mees) on kah pigem lorilaulud vm, aga mitte sült, minu arust...


Varasem redaktsioon:

Sült on soft-rocki, estraadimuusika, country ja disco piirimail asetsev rangelt ainult Eesti muusikastiil. Paradoksaalselt on aga muusika autorid reeglina välismaised, see tähendab, et enamasti on tegemist Lääne (Lääne-Euroopa, USA) laulude cover-versioonidega, mis aga arranžeeritakse süldiks. Laulutekstid on ainult eestikeelsed, muud keeled (näiteks vene või inglise) võivad esineda ainult üksikute sõnade või tsitaatidena. Muuhulgas on sült trance'i kõrval rullnokkade lemmikstiil.

Andres 8. juuli 2007, kell 18:30 (UTC)


Miks see vaidlustatud on?--62.65.225.30 26. juuli 2007, kell 06:16 (UTC)

Vaidlustatud on see, et tegu on muusikastiiliga. Andres 26. juuli 2007, kell 08:49 (UTC)

Süldimuusika pole mitte mingil juhul muusikastiil ega tegu pole ka nn "korraliku muusika" arranžeerimises ega "soundi keeramises", samuti pole tegemist rullnokkade lemmikstiiliga, samuti pole süldimuusika ainult Eestile iseloomulik.

Süldimuusika õige nimetus on rahvalik muusika ning see on ainuvõimalik muusika kui koos on väga erinevad inimesed (noored, keskealised, vanad, erinevate huvide ning erinevate ametite esindajad jne), sest erineva taustaga kuulajate puhul ei saa mängida uusloomingut, improvisatsioone, ekstravagantsusi jne. Kogu mängitav muusika peab olema juba mõnda aega tuntud, peab olema meloodiline, peab olema rahva poolt kaasa lauldav, seega ka emakeelne. Enamasti räägivad need laulud armastusest, õnnest, kodust, igatsusest, rõõmust või kurbusest ning laulusõnad peavad olema meeldejäävad. Laulude esitus võib olla lihtsustatud, sest enamasti mängitakse süldimuusikat väikeste koosseisudega (1-2 pillimeest, kes mängivad mitmeid pille, tänapäeval kasutatakse enamasti süntesaatorit juba valmis salvestatud "põhjadega")

Teismelistele Eestis reeglina selline muusika ei meeldi, sest selles eas inimene otsib alati kõiges midagi uut, aga mitte seda mis on juba olnud.

Artikli õige pealkiri on Süldimuusika ning sisuks, et see on tinglik ja veidi halvustav rahvaliku muusika nimetus. Valju 12. august 2007, kell 14:03 (UTC)

Olen Valjuga nõus. Need on enamasti 3 duuri lood ja nimetus on tulnud nn. süldipeost (eesti rahval ei puudu peolaualt kunagi sült).--Tiuks 8. detsember 2007, kell 15:09 (UTC)
Jah Valju võttis üsna tabavalt asja kokku. – WooteleF 8. detsember 2007, kell 15:17 (UTC)

No laulu "Aita mööda saata öö" (sõlmi juustest lahti pael) eesti keelset varianti süldiks küll nimetada ei saa, tähendagu see sült siis mida iganes. Võrreldes originaaliga, mängis Andres Põldroo sinna väga tasemel kitarrisoolo, mida siiamaani meie kitarristid üritavad järgi mängida (enamuses tulutult).

Tegelikult ei oleks sellist artiklit üldse vaja. Keegi ju artiklites ei kirjuta ju sellest. See on kellegi arusaam lihtsast muusikast, kuigi inimesed kasutavad seda sõna. Google otsing andis sültmuusika kohta mõned lingid.--Tiuks 11. detsember 2007, kell 22:19 (UTC)

Kas sültrokk on sama asi? Näiteks Sunshine Company peab seda oma stiiliks.

Seda, et "sülti" kasutatakse sõimusõnana, ei tähenda iseenesest, et sellist stiili pole olemas. Ka "diskot" kasutatakse sõimusõnana. Andres 2. veebruar 2011, kell 22:29 (EET)[vasta]

Kas tõesti selle asja kohta ei ole autoriteetseid allikaid? Andres 2. veebruar 2011, kell 22:31 (EET)[vasta]

"Süldimuusika" on slängiväljend süldipidudel esitatava muusika kohta ning kohe kindlasti pole see ka mingi muusikastiil. Seda enam pole mõtet sellise asja kohta koostada "Vikipeedia" artiklit. -- Voorits (arutelu) 18. september 2015, kell 17:58 (EEST)[vasta]

"Süldimuusika" on halvustav kõnekeelne (mitte tingimata slängi) väljend, mida kasutatakse eri tähendustes. Üldjuhul peetakse selle all silmas rahvalikel ja perekondlikel pidudel (nn süldipidudel) esitatavat populaarset enam-vähem tantsumuusikat, mis tavaliselt on eestikeelne (ehkki sugugi mitte ainult, sageli nimetatakse nii ka nt saksa šlaagreid, soome rahvalikke tantse nagu jenka ja humppa, vahel isegi soome tangot), kuid tähendus varieerub väga laialt. Väljendi positiivset kasutust annab tikutulega otsida. (Kes ütleks "Oi, küll teil on vahva süldibänd! Väga nauditav muusika, mulle tõesti väga meeldib!"?) Seega on tegu sõna, kuid mitte kindlasisulise mõistega. Millist terminit kasutada kõige sagedamini süldimuusikaks sõimatava rahvaliku muusikatüübi kohta, on mõttekoht. Igatahes mitte selliseid väljendeid, mille puhul oleks raske leida artiklisse näiteks muusikut, kes selle peale ei solvuks. Praeguse artikli võib rahumeeli kustutada, see ei sisalda väärtuslikku entsüklopeedilist sisu. --82.131.109.135 16. juuli 2017, kell 03:08 (EEST)[vasta]

Siis Vikisõnastikku üle viia. Andres (arutelu) 16. juuli 2017, kell 09:24 (EEST)[vasta]

Kustutada. Definitsioon ei ole tõsiseltvõetav ja sellel puudub viidatav allikas. Kui süldimuusika peaks tõesti olema mõiste, siis peaks Vikipeedias olema ka artikkel "süldipidu", kuivõrd süldimuusika on algses tähenduses süldipeol mängitav (mistahes) muusika. Vt ka [1]. Tõesti, sõnavaras on need sõnad olemas, kuid mõiste sisu tuleks hakata originaaluurimuslikult piiritlema, kuivõrd ühtegi autoriteetset viidatavat allikat, mida võiks pidada selle mõiste käsitluseks või analüüsiks (mitte pelgalt sõna kasutuseks), ei ole suudetud tosina aasta jooksul esitada. --VillaK (arutelu) 17. september 2018, kell 05:06 (EEST)[vasta]
Andsin artiklile uue sisu. Viidatud Guldžahon Jussufi artikkel on põhjalik ja seda võiks ulatuslikumalt refereerida. Ainuke, millega selles nõustuda ei saa, on väide, nagu oleks rahvalik muusika muusikastiil. Pigem on tegu väga paljusid stiile esindava muusikažanriga.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. september 2018, kell 01:04 (EEST)[vasta]

...kodustes tingimustes kuulatav.... Ma võin kodus kuulata ka Anton Webernit või Iannis Xenakist. See ei muuda seda muusikat veel rahvalikuks. Ilmselt on rahvaliku muusika põhiliseks kriteeriumiks siiski see, et tegu on kas teada päritoluga originaalteoste või rahvalauludega, mida esitatakse seltskondlikus vormis nö rahva enda poolt, tihti kuulmise järgi, originaali vastavalt vajadusele ja võimalustele mugandades. --Andrus Kallastu (arutelu) 18. september 2019, kell 12:01 (EEST)[vasta]