Arthur Võõbus

Allikas: Vikipeedia

Arthur Võõbus (28. aprill 1909 Matjama, Vara vald25. september 1988 Oak Park, Illinois) oli eesti usuteadlane, orientalist ja süroloog, nooruses mõned aastad ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku tegevvaimulik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arthur Võõbus lõpetas 1932. aastal Tartu Ülikooli, mille järel ordineeriti kirikuõpetajaks 21. augustil 1932. Aastatel 1933–1940 oli ta Tartu Pauluse koguduse õpetaja. Aastatel 1941–1942 tegi ta teaduslikku uurimistööd Saksamaal Mecklenburgis. 1943. aasta jaanuaris kaitses Tartu Ülikoolis usuteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Munklus Süürias, Mesopotaamias, Pärsias kuni 10. sajandini".[1]Aastatel 1943–1944 oli ta Tartu Ülikooli vana kirikuajaloo adjunktprofessor.

Arthur Võõbus põgenes 1944. aastal Saksamaale ja siirdus sealt hiljem USA-sse.

Ta oli aastatel 19461948 Hamburgi Balti Ülikooli professor, 1948–1977 Chicago Ülikooli Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professor, alates 1978. aastast Toronto Usuteaduse Instituudi dekaan. Alates 1979. aastast oli Võõbus Iraagi Teaduste Akadeemia liige.

Võõbus tegeles peamiselt Lähis-Ida kirikulooliste paikade ja neid puudutavate ajalooliste ning kiriklike tekstide uurimisega. Pärast Teist maailmasõda USA-s tegutsedes kujunes temast maailma juhtivaid sürolooge.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]