Gustav Hasselblatt

Allikas: Vikipeedia

Gustav Hasselblatt (14. veebruar 1787 Hageri25. juuli 1863 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.

Õppis Tallinna Toomkoolis. Õppis alates detsembrist 1805 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Katkestas aastal 1807 õpingud, minnes vabatahtlikult sõjaväkke. Osales aastal 1812 Vene-Prantsuse sõjas. Ordineeriti õpetajaks 27. juunil 1815.

Oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 18151863, olles aastatel 18471863 Narva-Alutaguse praostkonna praost.

Hasselblatti kohta kirjutas Otto Wilhelm Masing (Hasselblatti eelkäija Viru-Nigulas), et ta vaimulik haridus on puudulik ning ta ei saavat aru teaduslikust maailmakäsitlusest. Asutas aastal 1843 köstrileskede ja vaeslaste kassa.

Hasselblatt koostas aastatel 18491853 Gresseli Ma-Rahwa Kalendri lisa, samuti kirjutas ta ka ise eestikeelseid jutte ja kirjutisi. Avaldas aastal 1841 Martin Lutheri eestikeelse eluloo ning aastal 1837 ajakirjas "Inland" ühe 1640 toimunud nõiaprotsessi kirjelduse[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, poeg Carl Jacob Eduard Hasselblatt oli Kambja koguduse õpetaja, poeg Friedrich Hasselblatt oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja, vend Otto Johann Hasselblatt oli Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007