Pärnu Eliisabeti kogudus
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus on luterlik kogudus Pärnus.
Kogudus kuulub EELK Pärnu praostkonda.
Koguduse õpetaja on Toomas Nigola ja abiõpetaja Joel Pulk. Organist on Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Andres Riivits.
Jumalateenistused (missad) on igal pühapäeval algusega kell 10 ja kell 18, samuti teisipäeval, kolmapäeval ja reedel algusega kell 9 ning neljapäeval algusega kell 18 Pärnu Eliisabeti kirikus.
Pastorite ja õpetajate loend
[muuda | muuda lähteteksti]| Ametiaastad | Pilt | Nimi | Eluaastad | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 1593–1601 | puudub | Laurentius Jacobi | ||
| ....–1630 | puudub | Jacob Forster | ||
| 1630–1661 | puudub | Friedrich Löwenstein | ||
| 1661–1681 | puudub | Johann Vestring | suri 1681 | |
| 1681–1692 | puudub | Bernhard Freyer | ||
| 1692–1749 | puudub | Salomo Heinrich Vestring | 1663–1749 | 1711–1749 Pärnu praostkonna praost |
| 1749–1757 | puudub | Wilhelm Gabriel Wagner | suri 1757 | |
| 1757–1775 | puudub | Johann Friedrich Haller | 1696–1775 | |
| 1775–1798 | puudub | Johann Friedrich Schulinus | 1740–1798 | |
| 1798–1808 | puudub | Heinrich Bochmann | 1776–1835 | 1828–1835 Pärnu praostkonna praost |
| 1808–1809 | puudub | Christian Friedrich Dingelstädt | 1772–1808 | |
| 1809–1846 | puudub | Johann Heinrich Rosenplänter | 1782–1846 | |
| 1846–1863 | puudub | Ernst Wilhelm Woldemar Schultz | 1813–1887 | 1856–1863 Pärnu praostkonna praost, 1863–1887 Eestimaa kindralsuperintendent |
| 1863–1881 | puudub | Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz | 1833–1881 | |
| 1881–1889 | puudub | Constantin Lementy | 1848–1889 | |
| 1890–1934 | puudub | Johannes Hasselblatt | 1861–1934 | 1. pihtkonna õpetaja |
| 1925–1941 |  | August Arumäe | 1895–1976 | 2. pihtkonna õpetaja, 1930–1941 Pärnu praostkonna praost |
| 1935–1944 | puudub | Harry Johann Nuudi | 1894–1965 | 1935–1939 1. pihtkonna õpetaja, hiljem terve koguduse õpetaja |
| 1941–1945 | puudub | Johan Reidak | 1876–1945 | 1941–1945 Pärnu praostkonna praost, Torist |
| 1945–1953 | puudub | Hillar Põld | 1911–1980 | |
| 1953–1963 | puudub | Albert Roosvalt | 1903–1963 | 1953–1963 Pärnu praostkonna praost |
| 1955–1956 | puudub | Rein Laubach | 1930–1985 | teenis kogudust praost Roosvalti abilisena |
| 1956–1962 | puudub | René Tasmuth | 1928–2008 | teenis kogudust praost Roosvalti abilisena |
| 1962–1989 | puudub | Evald Saag | 1912–2004 | |
| 1962–1990 | puudub | Richard Võlli | 1911–2002 | 1962[küsitav]–1990 Pärnu praostkonna praost |
| 1990–2005 |  | Andres Põder | sündinud 1949 | 1990–2005 Pärnu praostkonna praost, 2005–2014 EELK peapiiskop |
| 2005–2016 | puudub | Enn Auksmann | sündinud 1969 | 2005–2016 Pärnu praostkonna praost |
| 2018–2024 | puudub | Tõnu Taremaa | sündinud 1959 | 2017– Pärnu praostkonna praost (2016–2017 praosti kohusetäitja) |
| 2024– | Toomas Nigola | sündinud 1981 | 2023– EELK konsistooriumi avalike suhete juht, 2024– EELK assessor, 2025– Pärnu praostkonna praost. |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Poola võimu ajal (1582–1617) tegutses Pärnu Nikolai kirikus katoliku kiriku kogudus. Luterlased said Poola valitsuselt endale kiriku ehitamiseks ühe kokkuvarisenud maja ja 12. augustil 1590 pandi uuele luteri koguduse kirikule nurgakivi. Ehitus kestis kümme aastat ja 1600. aastal õnnistati uus kirik sisse. Kirikule Hommiku ja Põhja tänava nurgal anti evangelist Johannese nimi (Jaani kirik). Nikolai kiriku uuesti pühitsemisega kolis Nikolai saksa kogudus oma vanasse kirikusse ja Jaani kirik anti eesti kogudusele.
Põhjasõja päevil kapituleerus Pärnu linn venelastele 12. augustil 1710 ja 1714. aastal võttis Vene komandant eesti koguduselt Jaani kiriku vene garnisonikirikuks. Jaani kirik õnnistati vene õigeusu jumalateenistuseks. 1731. aastal saavutati kiriku linnale tagastamine, kuid seda ei saadud enam kasutada, sest kirik oli õigeusu kombe kohaselt õnnistatud. Järgnevate rasketel sõjajärgsetel aastatel kasutasid saksa ja eesti kogudus kuni Eliisabeti kiriku valmimiseni koos Nikolai kirikut[1].
1741. aastal andis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Senine eesti Jaani kogudus sai endale ja pühakojale uue nime – Eliisabeti. 25. juunil 1744 pandi nurgakivi Pärnu Eliisabeti kirikule. Püha Johannese (Jaani, Uspenija Bogoroditsõ) õigeusu kirik lammutati pärast uue õigeusu Pärnu Suurmärter Katariina kiriku ehitamist.[2]
19. sajandi alguses, pastor Johann Heinrich Rosenplänteri ajal haaras Eliisabeti kogudus nii Pärnu linna- kui ka maarahvast, eesti ja saksa pihtkonda. Kiriku patrooniks oli Pärnu raad. Maal kuulusid kogudusse Sauga, ülejõe, Rääma, Tammiste, Reiu, Uulu ja Surju elanikud[3]. Eliisabeti saksa kogudusse kuulus hiljem linna ümbruskonnas elav aadel, kuna Pärnu Nikolai kirik oli puht linnakodanike koguduseks.[4]
EELK Konsistooriumi 28. augusti 1940 otsusega nimetati senine EELK Pärnu Eliisabeti II kogudus EELK Pärnu Niguliste koguduseks.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elsbet Parek, "Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust". Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 35
- ↑ Pärnu täna: rootsi haudadest ja Jaani kirikust, parnu.postimees.ee, 4. juuli 2001
- ↑ Elsbet Parek, "Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust". Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 31
- ↑ Nikolai kirik —Pärnu vanim pühakoda, Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 85, 17 aprill 1940
- ↑ EELK koguduste nimetuste muudatused, Kiriku Teataja, 17 september 1940