Armeenia kliima

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade Sevani järvele Sevanavanki kloostrist

Kuna Armeenia maastik on üsna suurte kõrguseerinevustega (kõrguse amplituud <2800 m), on ka kliima Armeenia piires väga varieeruv. Hoolimata Armeenia asumisest subtroopilises kliimavööndis võib subtroopilist kliimat kohata riiki läbiva Väike-Kaukasuse mäestiku tõttu ainult Armeenia lõunaosas (Metgri regioonis), mis on piirkond, kus kasvavad ka selliseid vilju nagu apelsinid, sidrunid, oliivid andvad subtroopilised taimed.

Teistes Armeenia regioonides on kliima märkimisväärselt kontinentaalsem. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. Talved on lühikesed ja suhteliselt külmad ning lumerohked. Mägedes jääb keskmine suvine temperatuur +10 ja +22 °C vahele ning talviti on see +2 kuni −14 °C. Tasandikel on jaanuari keskmine temperatuur −5 °C ja juulis +25 °C.

Sügiseti ja kevaditi võib esineda üsna madalaid temperatuure ning pinnase temperatuur võib langeda kohati kuni −28 °C. Õhutemperatuur Armeenias sõltub otseselt asukoha kõrgusest merepinnast. Isegi näiteks linna piires võib temperatuur kahe naaberlinnaosa vahel erineda 2–3 °C võrra. Keskmine temperatuur Armeenias, nagu ka teistes mägistes riikides, langeb 1 °C iga 200-meetrise tõusu kohta.

Aastane sademete hulk sõltub samuti piirkonna kõrgusest merepinnast, olles keskmiselt 200–800 mm aastas. Üks vihmasem periood Armeenias kestab kevadest varasuveni ning oktoober ja november on samuti vihmased. Talvel esineb mägipiirkondades rohket lumesadu (kuni 100–150 mm), mis kestab kuni märtsi-aprillini mäe nõlvadele, lumesadu on aastaringne mäetippudel[1].

Armeenia kliima ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliste andmete kohaselt on Armeenias talv varem olnud samasugune nagu on praegu, küllaltki külm nii mägedes kui ka madalamatel aladel. Xenophon kirjeldab oma memuaarteoses "Anabasis" ("Sõjaretk") 10 000 Kreeka palgasõduri naasmist sügisel läbi Armeenia mägede ning märgib, et öösel, kui sõdurid magasid, sadas mägedes maha nii paks lumi, mis kattis mehed ja nende relvad meetripaksuse kihiga. Samas teoses kirjeldab Xenophon, et armeenlased määrisid oma keha rasva või mandliõliga, et kaitsta ennast külma eest[2]. Armeenia ajaloolane Movses Khorenatsi (5. sajand A.D.) kirjeldab suvist Ararati tasandikku kliimat kuuma ja kuivana.

Ilmastikuparameetrite sõltuvus kõrgusest[muuda | muuda lähteteksti]

Asula Kõrgus merepinnast Sademed, aasta keskmine (mm) Päevane keskmine °C Keskmine lume sügavus Minimaalne lume sügavus Maksimaalne lume sügavus Lumega kaetud päevi aastas Niiskuse%
Bagratašen 453 444 11,7 72
Idževan 732 563 10,6 10 28 1 38 73
Vanadzor 1350 586 7,4 17 38 3 72 71
Stepanavan 1397 683 6,6 19 53 4 73 73
Tašir 1507 713 5,8 17 37 2 72 75
Spitak 1552 439 7,1 12 56 2 63 69
Tšambarak 1861 557 4,8 16 37 5 102 74
Meghri 627 259 13,8 5 27 0 21 61
Kapan 705 544 11,5 10 32 2 34 71
Artašat 829 235 11,1 10 44 0 39 65
Armavir 861 244 11,3 10 42 0 45 60
Jerevan 942 316 11,4 12 46 0 44 60
Eghvard 1317 407 9,8 28 68 0 74 62
Areni 1009 357 11,8 14 40 56
Eghegnadzor 1267 398 10,8 18 50 66
Sisian 1580 365 6,6 12 34 3 73 68
Gjumri 1556 477 5,8 26 61 4 96 70
Talin 1582 435 7,9 24 64 2 82 59
Artik 1750 516 5,8 22 51 5 95 66
Fontan 1798 640 6,0 50 79 13 124 66
Aparan 1291 651 4,3 56 92 10 125 69
Sevan 1936 556 4,0 36 83 3 136 74
Mets Mazra 1940 390 4,2 21 35 7 109 69
Martuni 1995 457 5,6 26 75 2 98 67
Janh 2334 488 2,7 64 102 33 160 72
Pahakn (Šurabad) 2004 574 1,8 53 81 17 138 74
Aragats 3329 1065 −2,7 166 235 66 252 73[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]