Kuveidi geograafia
 |
See artikkel on Kuveidi geograafiast. Kuveit on riik Lääne-Aasias Pärsia lahe loodeotsas, piirneb Iraagi ja Saudi Araabiaga. Kuveidi pindala on 17 820 km2, riik on põhjast lõunasse kuni 200 ning läänest itta kuni 170 km pikk. Kuveidil on 10 saart ning riigi alasid katab peamiselt kõrb.
Piirid ja geograafilised tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]
Kuveidi merepiir on 195 km pikk. Riigile kuulub kümme saart, millest kaks on strateegilise tähtsusega: suurim saar Būbiyān ning sellest põhjas asuv Warbah.
Kuveidi ilmselt kõige märgilisem geograafiline tunnusjoon on Kuveidi laht, mille rannajoone pikkus on umbes 40 km. Kuveidi laht pakub Kuveidi sadamale looduslikku kaitset.
Põhjas ja loodes on Kuveidil ajalooliselt pingeid tekitanud piir Iraagiga. Iraak proovis esimest korda oma võimu Kuveidis kinnistada juba aastal 1938, aastal 1963 tunnustas Iraagi valitsus varem 20. sajandil sõlmitud kokkulepete järgi Kuveidi piiri, kuid surve Bubiyani ja Warbahi saartele jätkus ka 1960. ja 1970. aastatel.
Lõunas ja edelas on Kuveidil 250-kilomeetrine piir Saudi Araabiaga. Piir pandi paika 1922. aasta Uqairi protokolliga, sama leppega tekitati kahe riigi vahele ka 5700 ruutkilomeetri suurune neutraalne tsoon. Aastal 1966 jagasid Kuveit ja Saudi Araabia neutraalse tsooni omavahel pooleks ning kumbki riik pidi hakkama haldama enda osa, leping allkirjastati detsembris 1969. Neutraalse tsooni, mida nüüd tuntakse jagatud tsoonina, loodusressursse lepinguga ei puudutatud. Tsoonis puurivad naftat mõlemad riigid võrdselt.
Augustis 1990 tungis Iraak Kuveiti ning annekteeris kogu riigi enda koosseisu. Pärast Kuveidi iseseisvuse taastamist kinnitas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 687 aastal 1963 kokku lepitud piiri. Piir kinnitati ametlikult aastal 1992. Iraak oli alguses sellele vastu, kuid andis novembris 1994 järele.[1][2]
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kuveidi kliima
Kuveidis on ariidne kliima. Aastane sademete hulk on 75–150 mm, kuival aastal kuni 25 ning sajurohkel kuni 325 mm. Suvel ulatub päevane temperatuur 42–46 °C. Kuveidi kuumarekord, 54 °C, mõõdeti 21. juulil 2016 Mitribahi ilmajaamas. See on ühtlasi Aasia kuumarekord ning maailmas kuumuselt kolmas mõõdetud temperatuur.[3][4] Suved on pikad ning neid iseloomustavad juuni ja juuli liivatormid kui loodetuuled matavad linnad liiva alla. Suve lõpus esineb harvu ja lühikesi äikesetorme.
Suvi lõpeb novembris ning talveöödel langeb õhutemperatuur kuni 3 °C, päeval tõuseb kuni 20 °C. Härmatis on harv, vihma sajab pigem kevadeti. Kuveidi talv on külmem kui teistes Pärsia lahe riikides, nagu Bahrein, Katar ja Araabia Ühendemiraadid. Külmemat ilma põhjustavad põhjapoolsem asukoht ning Iraagist ja Iraanist puhuvad jahedad tuuled.[5]
| Kuveidi ilmastikuandmed () | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Andmestik | Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | Aasta |
| Absoluutne maksimum (°C) | 29,8 | 35,8 | 41,2 | 44,2 | 49,0 | 49,8 | 52,1 | 50,7 | 47,7 | 43,7 | 37,9 | 30,5 | 52,1 |
| Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) | 19,5 | 21,8 | 26,9 | 33,9 | 40,9 | 45,5 | 46,7 | 46,9 | 43,7 | 36,6 | 27,8 | 21,9 | 34,3 |
| Madalaim keskmine temperatuur (°C) | 8,5 | 10,0 | 14,0 | 19,5 | 25,4 | 28,9 | 30,7 | 29,5 | 26,2 | 21,5 | 14,5 | 9,9 | 19,9 |
| Absoluutne miinimum (°C) | −4,0 | −1,6 | −0,1 | 6,9 | 14,7 | 20,4 | 22,4 | 21,7 | 16,0 | 9,4 | 2,0 | −1,5 | −4,0 |
| Keskmine sademete hulk (mm) | 30,2 | 10,5 | 18,2 | 11,5 | 0,4 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 1,4 | 18,5 | 25,5 | 116,2 |
| Sajupäevi (≥ 1 mm) | 5 | 3 | 3 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 3 | 3 | 19 |
| Päikesepaiste kestus (h) | 198,1 | 222,5 | 217,6 | 229,3 | 272,5 | 304,5 | 307,1 | 301,6 | 285,1 | 252,2 | 216,5 | 193,5 | 2426,4 |
| Allikas: Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (temperatuur ja sademed 1994–2008); Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus (päikesepaiste, 1961–1990); Weather Underground (2012) [6][7] | |||||||||||||
Looduskaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]
Kuveidis on viis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt tunnustatud kaitseala. Kui Kuveit allkirjastas 169. riigina Ramsari konventsiooni, sai Bubiyani saare Mubarak al-Kabeeri reservaadist riigi esimene rahvusvahelise tähtsusega märgala. Ligi 50 000 ha suurune reservaat koosneb väikestest laguunidest ja madalatest padurandadest, mis on rändlindudele tähtsaks peatuspaigaks. Reservaadis on krabijooksurite suurim sigimisala.[8]
Looduslik mitmekesisus[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Kuveidi elusloodus
Kuveidis on täheldatud 444 linnuliiki, kellest 18 sigivad riigi territooriumil.[9] Kuna Kuveit asub Tigrese ja Eufrati jõgikonna suudme lähedal, ületab riiki mitu suurt rändlinnuteed, aastas rändab läbi Kuveidi kaks kuni kolm miljonit lindu.[10] Põhja-Kuveidis ja Al Jahras asuvad soisemad alad on rändlindudele eriti tähtsad.
Kuveidis on 28 liiki imetajaid, kõrbes on tavalised hüpiklased, kõrbe-sooküülikud ja siilid. Ohustatud imetajad on näiteks punarebane ja metskass. Täheldatud on 40 roomajaliiki, kellest mitte ükski pole endeemne.
Kuveit, Omaan ja Jeemen on ainsad riigid, kus on märgatud sinihambulist hallhaid.[11]
Kuveidi saared on tiirlaste ning araabia kormoranide jaoks tähtsad sigimisalad. BirdLife International on Kubbari saare nimetanud tähtsaks linnualaks, kuna seal on korallitiirude laat.[12]
Geoloogia ja põhjavesi[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Kuveidi geoloogia
Kuveidi alad tekkisid hiljutisel geoloogilisel ajastul. Riigi lõunaosas on pinna all lubjakivi pika põhjasuunalise kuplina. Selles on ka Kuveidi suurima loodusvara, nafta reservid. Läänes ja põhjas katavad lubjakivi üle 210 meetri ulatuses liiv, kruus, põhjamuda ja savi. Selle ülemised kihid tekkisid tänu suurele vadile, mille praegune säng on Wadi al-Batin.
Raudhataini välja lääneosast leiti 1960. aastal põhjaveekiht, millest on saanud riigi peamine värske vee allikas. Sellest veest ei piisa niisutustegevusest, kuid seda on piisavalt, et katta enamik riigi joogiveevajadusest. Teine põhjaveekiht asub Kuveidi linnast lõunas ja idas Ash Shuaybahis. Sealt pumbatakse päevas miljonite liitrite kaupa vett.
Veekogud[muuda | muuda lähteteksti]
Kuveit on osa suuremast Tigrise ja Eufrati jõgikonnast, paljud selle liitumiskohad tähistavad ka Kuveidi-Iraagi piiri.[13][14][15][16][17][18] Bubiyani saar on Shaţţ al-‘Arabi deltas. Osa Kuveidist kuulub Mesopotaamia soode piirkonda.[19][20][21] Kuveidis aastaringselt voolavaid jõgesid ei ole, selle eest on riigis mitmeid vadisid, nt Wadi al-Batin, mis moodustab osa Kuveidi-Iraagi piirist.[22] Lisaks on riigis mitmeid jõge meenutavaid merekanaleid, näiteks Khawr Abd Allah, mis on tänaseks muutunud lehtersuudmeks, kuid oli kunagi Shatt al-Arabi suue.[23] Läbi Khawr Abd Allahi jookseb ka Iraagi piir, Umm Qaşri juures on kogu suue Iraagi valdus.[24]
Kuveidis kasutatakse joogivee saamiseks merevee magestamist, riigis tegutseb vähemalt kuus veemagestusjaama. Kuveit on esimene riik, kus hakati vee magestamist kasutama suurtes kogustes kodutarbimiseks. Esimene veemagestusjaam ehitati aastal 1951.[25][26]
Inimgeograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Enamus kuveitlastest elab pealinnas Al-Kuwaytis. Lisaks on asustatud pealinna lähedal asuv Al Jahrah ning väiksemad kõrbe- ja rannikulinnad. Enne lahesõda olid asustatud ka mõned saared, nt Failaka saar.
Pindala ja piirid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pindala
-
- Kokku: 17,818 km²
- Maa: 17,818 km²
- Vesi: 0 km²
- Võrdluseks
- Veidi väiksem kui Fiji
- Umbes 2,5 korda väiksem kui Eesti
- Maapiir
-
- Kokku: 475 km
- Naaberriigid: Iraak 254 km, Saudi Araabia 221 km
- Merepiir
- 499 km
- Merevaldused
- Majandusvöönd
- 11 026 km2
- Kõrgusekstreemumid
-
- Madalaim punkt: Pärsia laht 0 m
- Kõrgeim punkt: Mutla seljak 306 m
Loodusvarad ja maakasutus[muuda | muuda lähteteksti]
- Loodusvarad
- Nafta, kala, krevetid, maagaas
- Maakasutus
-
- Põllumaa: 0,6%
- Püsikultuur: 0,3%
- Püsikarjamaa: 7,6%
- Mets: 0,4%
- Muu: 91,1% (2011)
- Niisutatav maa
- 86 km² (2007)
- Kokku taastuvaid veeressursse
- 0,02 km3 (2011)
- Magevee kasutus (kodune/tööstuslik/põllumajanduslik)
-
- Kokku: 0,91 km3/yr (47%/2%/51%)
- Per capita: 441,2 m3/yr (2005)
Keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]
Oktoobrist aprillini võib esineda äkilisi hoovihmasid, mis on ohuks teedele ja majadele. Liivatormide oht on aastaringne, kõige akuutsem märtsis ja augustis. Riigis on piiratud mageveevarud ning seega on üles ehitatud üks maailma kõrgtehnoloogilisemaid vee magestamise taristuid. Lisaks võideldakse õhu- ja veereostuse ning kõrbestumisega.
Kuveit on osa elurikkuse, kliimamuutuste, kasvuhoonegaaside, kõrbestumise, ohustatud liikide, keskkonna muutmise, ohtlike jäätmete ja rahvusvahelise mereõigusega seotud lepingutest.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Iraq". The World Factbook. Central Intelligence Agency. 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2000. Vaadatud 1. septembril 2021.
- ↑ Crossette, Barbara (11. november 1994). "Iraqis to accept Kuwait's borders". The New York Times. Lk A1.
- ↑ "WMO verifies 3rd and 4th hottest temperature recorded on Earth". public.wmo.int/en. World Meteorological Organization (WMO). 18. juuni 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2019. Vaadatud 5. juulil 2019.
- ↑ "Upgraded HWRF and GFDL Hurricane Models Excelled During Hurricane Arthur". Weather Underground. USA: Dr. Jeff Masters. 11. juuli 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2013. Vaadatud 13. juulil 2014.
- ↑ "Surveying and Establishment of a Comprehensive Database for the Marine Environment of Kuwait eMISK" (PDF).
- ↑ "World Weather Information Service – Kuwait City". World Meteorological Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2020. Vaadatud 19. veebruaril 2014.
- ↑ "Dr. Jeff Masters' article published January 2013". National Oceanic and Atmospheric Administration. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2013. Vaadatud 20. juulil 2015.
- ↑ Ramsar (7. september 2015). "Kuwait becomes Ramsar state". BirdGuides. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2016. Vaadatud 7. septembril 2015.
- ↑ Lepage, Denis. "Checklist of birds of Kuwait". Bird Checklists of the World. Avibase.
- ↑ "National Biodiversity Strategy for the State of Kuwait". 7. september 2015. Lk 12. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2016.
- ↑ Edmonds, N.J.; Al-Zaidan, A.S.; Al-Sabah, A.A.; Le Quesne, W.J.F.; Devlin, M.J.; Davison, P.I.; Lyons, B.P. (veebruar 2021). "Kuwait's marine biodiversity: Qualitative assessment of indicator habitats and species". Marine Pollution Bulletin. 163: 111915. Bibcode:2021MarPB.16311915E. DOI:10.1016/j.marpolbul.2020.111915. PMID 33360724.
- ↑ "Kubbar Island". BirdLife Data Zone. BirdLife International. 2021. Vaadatud 24. veebruaril 2021.
- ↑ Abdelmohsen, Karem; Sultan, Mohamed; Save, Himanshu; Abotalib, Abotalib Z.; Yan, Eugene; Zahran, Khaled H. (2022). "Buffering the impacts of extreme climate variability in the highly engineered Tigris Euphrates river system". Scientific Reports. 12 (1): 4178. Bibcode:2022NatSR..12.4178A. DOI:10.1038/s41598-022-07891-0. PMC 8907168. PMID 35264678. S2CID 247361048.
- ↑ Zentner, Matthew (2012). Design and impact of water treaties: Managing climate change. Springer. Lk 144. ISBN 9783642237430.
The Tigris-Euphrates-Shatt al Arab is shared between Iraq, Iran, Syria, Kuwait and Turkey.
- ↑ Rubec, Clayton (2009). "The Key Biodiversity Areas Project in Iraq: Objectives and scope 2004–2008": 40.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "Lower Tigris & Euphrates". feow.org. 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2015.
- ↑ "Lower Tigris & Euphrates". feow.org.
- ↑ Bozkurt, Deniz; Omer Lutfi Sen (2012). "Hydrological response of past and future climate changes in the Euphrates-Tigris Basin" (PDF). Lk 1.
The Euphrates-Tigris Basin, covering areas in five countries (Turkey, Iraq, Syria, Iran and Kuwait), is a major water resource of the Middle East.
- ↑ Hurst, Christon J. (13. mai 2019). The Structure and Function of Aquatic Microbial Communities. Springer. ISBN 9783030167752.
- ↑ Irzoqy, Israa Mahmooed Mohammed; Ibrahim, Lamia Flaieh; Al-Tufaily, Hodoud Mohamed Abboud (2022). "Analysis of the environmental reality of the marshes and its sustainable development". IOP Conference Series: Earth and Environmental Science. 1002 (1): 7–15. Bibcode:2022E&ES.1002a2010I. DOI:10.1088/1755-1315/1002/1/012010. S2CID 248237509.
- ↑ Wilson, Anthony (15. november 2017). Swamp: Nature and Culture. Reaktion Books. ISBN 9781780238913.
- ↑ Caldwel, Dan (2011). Vortex of Conflict: U.S. Policy Toward Afghanistan, Pakistan, and Iraq. Stanford University Press. Lk 60. ISBN 9780804777490.
- ↑ Reinink-Smith, Linda; Carter, Robert (2022). "Late Holocene development of Bubiyan Island, Kuwait". Quaternary Research. 109: 16–38. Bibcode:2022QuRes.109...16R. DOI:10.1017/qua.2022.3. S2CID 248250022.
- ↑ "'Abd Allah Khawr". Encyclopædia Britannica. Kd I: A-Ak – Bayes (15th ed.). Chicago, Illinois: Encyclopædia Britannica, Inc. 2010. Lk 16. ISBN 978-1-59339-837-8.
- ↑ "Irrigation in the near east region in figures". Food and Agriculture Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2016. Vaadatud 12. märtsil 2016.
- ↑ F. Hamoda, Mohamed (september 2001). "Desalination and water resource management in Kuwait". Desalination. 138 (1–3): 165. DOI:10.1016/S0011-9164(01)00259-4.
