Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna kogudus Võru maakonnas Antsla vallas Kraavi külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus[1] asutati Võrumaal usuvahetusliikumise käigus 1847. aastal. Koguduse esimene preester Ilja Solovski oli Pihkva Vaimuliku Seminari kasvandik ning pühitseti Antsla-Kraavi Prohvet Eelija koguduse vaimulikuks Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopi Filaret I poolt. Esialgu peeti teenistusi kõrtsihoones, karjamõisa heinaküünis ja 1866. aastal ehitatud kool-palvemajas. Kuni 1919. aastani oli kogudusel umbes 140 ha maad, millest laekus renditulu. Antsla-Kraavi Prohvet Eelija koguduses oli 1900. aastal 1622 ja 1938. aastal 1403 liiget. Oma vaimulik oli kogudusel kuni 1964. aastani, seejärel teenisid kogudust naaberkoguduste vaimulikud.

Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kirik (2014)

Pühakoda ja kogudus hakkas lagunema 1970. aastate lõpul. Riikliku religioonipoliitika[2] mõjul lõpetati koguduse tegevus Antsla külanõukogu otsusega 1986. aastal, koguduse varad anti üle Nõukogude riigile. Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kirik anti üle EELK Urvaste kogudusele ja oli luteri koguduse hallata kuni 2010. aastani. Kirik tagastati Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 2011. aastal.

Koguduse jaoks rajati Kraavi kalmistu.

Koguduses teeninud preestrid[3][muuda | muuda lähteteksti]

Koguduses teeninud köstreid[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • Aleksander Troitski
  • Pjotr/Peeter Požerevitski
  • Andres Püss
  • Vikenti/Villem Paklär
  • Julian/Julius Padusepp

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
  • "Eesti õigeusk X-XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn 2014 (vene keeles), lk 442
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1965".[6]
  • Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846-1918" Tartu 1998, lk 94-150
  • David Papp. "Eesti apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.-20. saj) - EAA. 5410.1.247-249
  • "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu 2013, lk 3-6; 8-9
  • Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53, Tartu 2004, lk 58-64; 79-81; 99-100
  • "Kirikud ja kogudused Eestis". Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn 2000
  • "Mitut usku Eesti IV". Valik usundiloolisi uurimusi. Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2015, lk 14-36
  • Jaanus Plaat ja Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011, lk 620-621

Viiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Õigeusu kiriku asutused ja kogudused[7]
  2. Eesti Apostliku-Õigeusu Kirik[8]

[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [www.eha.ee "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Antsla.Kraavi"]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
  2. Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
  3. "vaimulike andmebaas".
  4. "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".
  5. Andreas Põld. "Preester Johannes Kraav -punaterrori ohver". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2008.
  6. Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond religioonipoliitka mõjuväljas 1954-1964".
  7. "õigeusu kiriku asutused jakogudused".
  8. "Eesti Apostliku-Õigeusu Kirik".
  9. [www.eoc.ee "Johannes kraav"]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)