Anton Koolmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Olympic flag.svg
14.–17. koht 1924 kärbeskaal
10.–16. koht 1924 sulgkaal

Anton Koolmann (11. september 1899 Kuusalu vald, Kasispea29. juuni 1953 Wellington, Uus-Meremaa) oli Eesti maadleja ja maadlustreener.[1]

Koolmann õppis Loksa koolis ja hiljem Tallinna Merekoolis. Sportima hakkas ta juba Loksal. Maadlema hakkas ta Tallinna Kalevis Eduard Hermanni ja Julius Thomsoni juhendamisel, teda juhendas ka Eesti maadluskoondise treener Robert Oksa.[1]

1924 tuli ta Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse kärbeskaalus.[2]

Samal aastal osales ta Pariisis 1924. aasta suveolümpiamängudel. Klassikalise maadluse turniir toimus 6.10. juulil ja seejärel peeti 4 päevaga vabamaadluse võistlus[3].

Kärbeskaalus (kuni 58 kg) osales 25 maadlejat. Eestit esindasid Koolmann ja Eduard Pütsep[3]. Esimeses ringis seljatas Koolmann 13.10-ga Prantsusmaa meistri Georges Appruzose, kuid sai seejärel kaks punktikaotust Itaalia sportlaselt Giovanni Gozzilt ja Soome sportlaselt Väinö Ikoselt ning langes välja. Tema vastased polnud kerged: Ikonen saavutas pronksmedali ja Gozzi tuli 8 aastat hiljem olümpiavõitjaks. Kolmandas voorus langes välja ka Gozzi, kes oli avavoorus Ikosele kaotanud. Seevastu Pütsep oli kõigist üle, alistades 6 vastast, sealhulgas teises voorus Ikose, ja saavutas Eesti esimese olümpiavõidu maadluses.

Vabamaadlusturniiril osales Koolmann kärbeskaalus (kuni 61 kg). Osavõtjaid oli 17, kellest 15, sealhulgas Koolmann, loositi võistluseta teise ringi. Seejärel sai ta seljakaotuse Robin Reedilt (USA), kes tuli olümpiavõitjaks, ja kaotas kohtunike otsusega Chester Newtonile, kes sai olümpiahõbeda, ning langes välja.

Pärast olümpiamänge ei tulnud Koolmann enam kodumaale tagasi, vaid sõitis Austraaliasse. Ta saabus 16. veebruaril 1925 Adelaide'i. Austraalias tegutses ta nii elukutselise kui amatöörmaadlejana ja võitis arvukalt turniire.

15. oktoobril 1928 saabus Koolmann Uus-Meremaale ja jäi sinna elama. Ta tegutses seal alguses masseerijana pidades "Türgi sauna".[4] 1933 sai ta Uus-Meremaa kodakondsuse. Ta asutas Aucklandis maadluskooli, oli selle omanik ja treenis paljusid Uus-Meremaa meistreid maadluses. Ta avaldas ka raamatu "Koolman's correct wrestling"[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Anton Koolmann ESBL-is
  2. Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku" (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 316
  3. 3,0 3,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 120
  4. Eestlaste keskusesse vanaduspäevi veetma, Vaba Eestlane, 23 november 1968, lk. 5 (Juhan Torki intervjuu)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]