Anton Õunapuu

Allikas: Vikipeedia

Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra2. aprill 1919 Pitalova, Petserimaa) oli eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Anton Õunapuu sündis Vändras talupoja peres.16-aastaseks saamiseni õppis ta Vändra koolis, kuid siis pidi isa surma pärast kooli pooleli jätma ning tööle minema. Aastal 1908 asus ta elama Tallinna, kus õppis edasi õhtukursustel.

Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi Kalev liige. Seltsi abil asus ta Soome õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta 1917. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi Tallinna Skautide Malev.

1917. aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva Noorsoo Roodu.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Kui algas Vabadussõda, läks Anton Õunapuu rindele ja võitles Kalevi Maleva koosseisus. (Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid).

Sai esimest korda raskelt haavata 16. jaanuaril 1919 lahingus Virumaal, Järveküla juures (Sonda lähedal) ja toodi Tallinnasse ravile. Kuid läks enne täielikku paranemist rindele tagasi ja langes lahingus 2. aprillil 1919 Petserimaal Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures.

Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

26. mail 1940 avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas Skautide Malev.[1] Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nädal Pildis, Nr 10, 1940

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]