Washington Irving

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Washington Irving
Irving-Washington-LOC.jpg
Dagerrotüüpia Washington Irvingist. 1861. aasta Mathew Brady koopia 1850. aastate teise poole originaali põhjal.
Sündinud 3. aprill 1783
New York, USA
Surnud 28. november 1859 (76-aastaselt)
Tarrytown, New Yorgi osariik, USA
Puhkepaik Sleepy Hollow' kalmistu, New Yorgi osariik

Autogramm Washington Irving Signature.svg

Washington Irving (3. aprill 1783 New York28. november 1859 Tarrytown, New Yorgi osariik) oli Ameerika Ühendriikide novellikirjanik, esseist, biograaf, ajaloolane ja diplomaat. Ta on tuntud oma novellide "Rip Van Winkle" (1819) ja "Unise Oru legend" ("The Legend of Sleepy Hollow"; 1820) poolest, mis mõlemad ilmusid tema kogumikus "The Sketch Book of Geoffrey Crayon, Gent.".

Manhattanil kaupmehe perekonnas sündinud ja kasvanud Irving alustas karjääri juristina. Ta alustas kirjanduslikku karjääri 1802. aastal, mil Morning Chronicle'is ilmusid pseudonüümi Jonathan Oldstyle'i all tema humoristlikud lugejakirjad-esseed. Aastatel 18071808 andis ta koos venna Williami ja James Kirke Pauldingiga välja perioodikaväljaannet Salmagundi. Suurima tuntuse saavutas ta 1809. aastal teosega "A History of New-York from the Beginning of the World to the End of the Dutch Dynasty, by Diedrich Knickerbocker".

1815. aastal kolis ta perekondlikel põhjustel ajutiselt Inglismaale. Edukaks kujunes ka "The Sketch Book of Geoffrey Crayon, Gent" (1819–1820), kus ilmusid mõlemad tema tuntumad lühijutud, "Rip Van Winkle" ja "Unise Oru legend". Seejärel ilmusid jutukogud "Bracebridge Hall" (1822), ning kaks essee- ja novellikogu: "Tales of a Traveller" (1824) ja "Alhambra lood" ("Tales of the Alhambra"; 1832).

Tema ajalooliste tööde hulka kuuluvad teiste seas Oliver Goldsmithi, Muḩammadi ja George Washingtoni elulood. Samuti on ta kirjeldanud 15. sajandi Hispaaniat, kus käsitleb selliseid teemasid nagu Alhambra, Christoph Kolumbus ja maurid. Ta jätkas kogu oma elu kirjatükkide avaldamist ja vaid kaheksa kuud enne surma valmis tal viieköiteline biograafia George Washingtonist. Irving teenis aastail 18421846 Ühendriikide saadikuna Hispaania kuningriigis.[1]

Irving oli James Fenimore Cooperi kõrval üks esimesi Ameerika kirjanikke, kes pälvis tunnustust Euroopas. Ta innustas ka teisi autoreid, nagu Nathaniel Hawthorne'i, Herman Melville'i, Henry Wadsworth Longfellow't ja Edgar Allan Poe'd. Teda imetlesid ka mõned Briti kirjanikud, teiste seas George Gordon Byron, Thomas Campbell, Charles Dickens, Mary Shelley, Francis Jeffrey ja Walter Scott.

Ta pooldas kirjutamist kui ametlikku elukutset ja pooldas rangemaid seadusi, et kaitsta Ameerika kirjanikke autoriõiguste rikkumise eest.

Teda on peetud esimeseks ameeriklaseks, kes suutis puhtalt kirjutamise pealt ennast ära elatada. Samuti peetakse teda üheks esimeseks kirjanikuks, kes kirjutas jutte meelelahutuseks ja mitte lugejate harimiseks.

Christoph Kolumbuse eluloos populariseeris ta lameda Maa müüti, mille tõttu on hiljem ekslikult arvatud nagu oleks eurooplased pidanud võimalikuks sõita üle maailma ääre. Tema kirjutiste mõjul hakati Ameerikas tähistama ka jõule. Ta võttis New Yorgi hüüdnimena kasutusele "Gotham".

Tema järgi on nimetatud küla New Yorgi osariigis ja linn Texases. Indianapolises on tema järgi nimetatud üks linnaosa. Tema loodud tegelaskuju Knickerbockers järgi on nime saanud New Yorgi korvpalliklubi New York Knicks ja asula Texase osariigis.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]