Alfred Sisley

Alfred Sisley
	Alfred Sisley aastal 1882
Sündinud	30. oktoober 1839; Pariis, Prantsusmaa
Surnud	29. jaanuar 1899 (59-aastaselt); Moret-sur-Loing, Prantsusmaa
Rahvus	inglane
Tegevusala	maalimine
Kunstivool	impressionism

Alfred Sisley (30. oktoober 1839 Pariis – 29. jaanuar 1899 Moret-sur-Loing, Prantsusmaa) oli inglise impressionistlik maalikunstnik.

Teda tuntakse kui kõige järjepidavamat impressionismiviljelejat, kes pühendus eelkõige vabas õhus maalimisele. Ta ei maalinud kunagi inimesi ning erinevalt näiteks Camille Pissarrost ja Auguste Renoir'st ei arvanud kunagi, et impressionism ei suuda tema kõiki kunstilise eneseväljenduse vajadusi rahuldada.

Sisley sündis Pariisis mõjukate inglastest vanemate pojana. Tema isa William oli siidikaupmees, ema Felicia (sündinud Sell) oli haritud muusikaasjatundja.

1857, kui Sisley oli 18-aastane, saadeti ta Londonisse äri õppima, aga ta jättis selle 1861 pooleli ja tuli Pariisi tagasi.

Alates 1862 õppis ta Pariisis Kaunite kunstide koolis Šveitsi kunstniku Marc-Charles-Gabriel Gleyre'i ateljees. Seal tutvus ta Frédéric Bazille'i, Claude Monet' ja Auguste Renoir'ga. Nad maalisid koos maastikke pigem vabas õhus kui stuudios, et realistlikult kujutada päikesevalguse efekte. See lähenemine oli omas ajas uuenduslik. Niimoodi sündinud maalid olid värvilisemad ja rohmakamalt maalitud kui publik oli harjunud. Sellepärast oli Sisleyl ja tema sõpradel esialgu vähe võimalusi oma teoseid müüa. Pariisi kõige tähtsama iga-aastase kunstinäituse salongi kuraatorid ei võtnud tavaliselt nende teoseid vastu. Siiski oli Sisley 1860. aastatel oma kaaslastest natuke paremal majanduslikul järjel, sest isa toetas teda.

1866 alustas Sisley suhet Pariis elava bretooni Eugénie Lesouezeciga (1834–1898). Neil sündis kaks last: 1867 poeg Pierre ja 1869 tütar Jeanne. Sel ajal ei elanud Sisley kuigi kaugel Clichy avenüüst ja Guerbois' kohvikust, mis tollal oli paljude kunstnike kohtumispaik.

1868 võeti Sisley pildid lõpuks Salongi vastu, aga näitus ei toonud talle rahalist edu ja kriitikudki ei arvanud tema teostest hästi. Edu ei toonud järgmisedki näitused.

1870 puhkes Prantsuse-Preisi sõda, milles 28-aastane Bazille hukkus. Sõja tulemusena varises Sisley isa äri kokku ja nüüd jäi Alfredi ainsaks sissetulekuallikaks oma maalide müümine. Kogu ülejäänud elu elas ta vaesuses, sest kuni surmani ei toonud tema maalid palju raha sisse. Aeg-ajalt siiski leidis ta patroone, kes teda toetasid, ja nii sai ta muuhulgas teha paar sõitu Inglismaale.

Sisley esimene Inglismaa-reis toimus 1874, varsti pärast impressionistide esimest sõltumatut näitust. Ta veetis mõned kuud Londoni lähedal ja tal valmis kakskümmend maali Thamesist Molesey lähedal, mis asub umbes 20 km kaugusel Londonist.

Kuni 1880 elas Sisley oma perega Pariisist läänes Moret-sur-Loingis Fontainebleu metsa lähedal, kus paarkümmend aastat varem olid töötanud Barbizoni koolkonna kunstnikud. Sealne maastik oma pidevalt muutuva õhustikuga sobis Sisleyle hästi. Ta ei pidanud vajalikuks otsida mässava mere dünaamikat ega Prantsuse Riviera eredaid värve.

1881 tegi Sisley teise reisi Inglismaale.

1897 reisisid Sisley ja Lesouezec Walesi. Seal Cardiffis abiellusid nad 5. augustil lõpuks ametlikult. Cardiffi külje all olevas Penarthis valmis Sisleyl vähemalt 6 õlimaali merest ja rannakaljudest. Augusti keskel kolisid nad Langland Bay lähedale hotelli, kus valmis veel vähemalt 11 õlimaali ümbruskonnast. Prantsusmaale sõitsid nad alles oktoobris.

1898 taotles Sisley Prantsusmaa kodakondsust. Palve lükati tagasi. Järgmisel aastal esitas ta uue taotluse. Seekord politsei toetas seda, aga haigus tuli vahele ja nii jäigi Sisley surmani Suurbritannia kodanikuks. Kunstnik suri Moret-sur-Loingis 29. jaanuaril 1899, mõni kuu pärast oma naise surma.

Sisley tudengiaja teosed on kaduma läinud. Tema varaseim teadaolev teos, "Allee väikese linna lähedal", on usutavasti valminud 1864. aasta paiku. Tema esimesed maastikumaalid on sünged, maalitud tumepruunide, roheliste ja kahvatusinistega. Sageli valmisid need Marlys või Saint-Cloud's, mõlemad Pariisi külje all.

Teiste impressionistide hulgas jääb Sisley Claude Monet' varju, kuigi kõige rohkem sarnanevad tema teosed Pissarro omadega.

Nice'i kunstimuuseumis olevat Sisley maali "Moret' papliallee" on varastatud kolm korda. Esimene vargus toimus 1978, kui see oli laenatud Marseille'sse, ja maal avastati mõne päeva pärast linna kanalisatsioonitorustikust. Teine vargus toimus 1998 ning selle eest mõisteti muuseumi kuraator varguses süüdi ja talle määrati 5 aastat vangistust. Kolmandat korda varastati maal 2007. aasta augustis ja see leiti 4. juunil 2008 koos veel 3 varastatud maaliga Marseille' lähedalt kaubikust.