Mine sisu juurde

Alexander Lott

Allikas: Vikipeedia
Alexander Lott presidendi noore teadlase preemia üleandmisel (2022)

Alexander Lott (sündinud 27. veebruaril 1987) on eesti õigusteadlane.

Lott omandas õigusteaduse bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist, rahvusvahelise ja Euroopa õiguse magistrikraadi Utrechti Ülikoolist, õigusteaduse doktorikraadi Tartu Ülikoolist ning läbis järeldoktorantuuri Norra Mereõiguse Keskuses (Tromsø Ülikool).[1]

Ta on täiendanud oma teadmisi mereõigusest ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsest muu hulgas Madalmaade Inimõiguste Instituudis, Madalmaade Mereõiguse Instituudis, Asseri Instituudis Haagis, USA Meresõja Kolledžis kui ka Veneetsia Inimõiguste Akadeemias.

Lott on Tromsø Ülikooli Norra Mereõiguse Keskuse uurija-professor ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse ja mereõiguse kaasprofessor. Varem töötas ta nõunikuna Riigikohtu halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis, Tallinna Ringkonnakohtus ja Justiitsministeeriumis.[1] 2017. aastal alustas tööd õppeülesande täitjana, 2018. aastast haldusõiguse lektorina Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja liitus 2020. aastal Norra Mereõiguse Keskusega. Lisaks on pidanud loengukursusi mereõigusest ja meresõjaõigusest ka Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia õppuritele, suveülikoolide ning praktikute täiendkursuste osalejatele. Tartu Ülikoolis on õpetanud vastutava õppejõuna bakalaureuse-, magistri- ja doktoriprogrammi õppeainetes. 2017. aastal lõi ainekursused mereõigusest ja akadeemilisest kirjutamisest Tartu Ülikooli rahvusvahelises magistriprogrammis International Law and Human Rights.[2] Juhendab väitekirju Tromsø Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Loti teadustöö loob sildu mereõiguse, sõjaõiguse, inimõiguste ja keskkonnaõiguse vahel. Selle peamine rõhuasetus on navigatsioonil, merendusjulgeolekuõigusel ja merekeskkonna kaitsel ning väinade õigusraamistikul. Professor Erik Franckx märkis ajakirjas Juridica International ilmunud retsensioonis, et teadmine Läänemere kirdeossa jäävate väinade õigusraamistiku kohta oli enne tema doktoritööd puudulik.[3] Oma 2018. aastal ilmunud raamatus selgitas Lott, et valdav osa Eesti merealast allub mereõiguse konventsioonis sätestatud väinade õigusraamistikule. Seda ei olnud enne teadvustatud ka maailma ühe tihedaima laevaliiklusega mereala, Tallinna ja Helsingi vahele jääva väina puhul, millele ta andis seetõttu oma teadustöös ka kohanime "Viru väin" (inglise Viro Strait[4]),[5] mis hõlmab Soome lahe lääne- ja keskosa.[6]

Lott on andnud sadakond ekspertintervjuud ja kommentaari päevakajalistel mereõiguse teemadel, mis on ilmunud eri väljaannetes Ameerika Ühendriikides (näiteks Foreign Policy, The National Interest, USNI News), Suurbritannias (The Telegraph), Venemaal (näiteks Novaya Gazeta), Prantsusmaal (näiteks France 24), Norras (näiteks Nettavisen, Forskning.no), Soomes (näiteks Yle, Hufvudstadsbladet, Iltalehti), Rootsis (näiteks Svenska Dagbladet) ja Eestis (näiteks ERR, Postimees, Delfi, Eesti Päevaleht) ning blogid (näiteks EJIL: Talk!, Articles of War, Sea Control, Völkerrechtliche Tagesthemen: Spotlight).

Teadusartiklid

[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud rohkelt teadustöid nii eesti- kui ka välismaistes juhtivates õigusajakirjades, nagu Marine Policy, International & Comparative Law Quarterly, Journal of Marine and Coastal Law, Ocean Development & International Law, Nordic Journal of International Law, Utrecht Journal of International and European Law, Nordic Environmental Law Journal, Juridica International, Stratégique.[7]

Loti teadusraamatud (2018-2024)
  1. A. Lott (toim.). Maritime Security Law in Hybrid Warfare. Leiden, Boston: Brill 2024, 396 lk.[8]
  2. A. Lott. Hybrid Threats and the Law of the Sea: Use of Force and Discriminatory Navigational Restrictions in Straits. Leiden, Boston: Brill 2022, 302 lk.[9]
  3. A. Lott. The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage. Leiden, Boston: Brill 2018, 308 lk.[10]
  4. A. Lott. The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage. Doktoritöö, Tartu: Tartu University Press 2017, 259 lk.[11] Juh. Lauri Mälksoo (Tartu Ülikool), Alex Oude Elferink (Utrechti Ülikool), Heiki Lindpere (Tallinna Ülikool)

2025. aastast raamatuseeria International Straits of the World (1978-...) peatoimetaja,[12] San Remo meresõjaõiguse käsiraamatu revisjoni ekspertgrupi liige.

2024. aastal pälvis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia.[13]

2022. aastal teenis Eesti presidendi noore teadlase preemia.[14]

2021. aastal pälvis projektiga "Mereõigus ja hübriidsõda (LOSFARE)" Euroopa Komisjoni Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi.[15] 

2015. aastal pälvis Eesti Üliõpilaste Seltsi sihtasutuse stipendiumikonkursil auvil! Udo Mällo fondist peapreemia.[16]

Roomassaare sadamas (2025). Foto: Robin Roots (Õhtuleht)

Alexandri juured on Abruka saarel, kust pärinevad tema vanaisad kirjanik Ülo Tuulik ja ajakirjanik ning teatriteadlane Jüri Lott.[17] Tema vanaemad on raamatuajaloolane emeriitprofessor Mare Lott ja raadioajakirjanik Mari Tuulik.[18] Alexandri abikaasa on vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott, peres kasvab kolm last.[19] Hobina korraldab suviti Saaremaa Aerufestivali-Abruka Meremaratoni,[20] mida Saaremaa Merekultuuri Selts tunnustas 2024. aasta merelise teo auhinnaga.[21] Lisaks on MTÜ Saaremaa Aerutamisklubi eestvedaja, mille eest pälvis Eesti Aerutamisföderatsiooni 2026. aastal tunnustuse.[22]

  1. 1 2 "Alexander Lott". ETIS. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2022. Vaadatud 22.05.2022.
  2. "International Law and Human Rights". Tartu Ülikool (inglise). Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  3. Franckx, Erik (2020). "Book Review: Alexander Lott's The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage". Juridica International. Vaadatud 16.05.2022.
  4. Wintour, Patrick (21. mai 2024). "UK and Finland discuss further efforts to stop Russia's shadow oil fleet". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  5. "Kukkuv õun: Mees, kes avastas uue väina Soome lahes | Kuku". kuku.pleier.ee. Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  6. Kipper, Tõnis (21.05.2022). "Kohvilaud Aleksander Lott 21.05.2022". Kadi Raadio. Vaadatud 22.05.2022.
  7. "Alexander Lott". ETIS. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2022. Vaadatud 16.05.2022.
  8. Lott, Alexander, toim (19. august 2024). Maritime Security Law in Hybrid Warfare (inglise). Brill Nijhoff. ISBN 978-90-04-70799-3.
  9. "International Straits of the World, Volume: 19". Brill. Vaadatud 16.05.2022.
  10. "International Straits of the World, Volume: 17". Brill. Vaadatud 16.05.2022.
  11. "The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage". DSpace. 30. märts 2017. Vaadatud 16.05.2022.
  12. "International Straits of the World". Brill (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  13. "Õigusteadlane Alexander Lott pälvis sotsiaalteaduste valdkonna silmapaistva ühiskondliku tegevuse preemia | Tartu Ülikool". oigus.ut.ee. 24. jaanuar 2024. Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  14. "President Karis noore teadlase preemiate üleandmisel: meie riigis on olemas teadmised ja suutlikkus Eesti jaoks oluliste probleemide lahendamiseks". Presidendi Kantselei. 12. mai 2022. Vaadatud 22.05.2022.[alaline kõdulink]
  15. Sollid, Sondre (22. märts 2022). "Research on hybrid naval warfare receives funding from the Marie Curie scholarship!". Norwegian Centre for the Law of the Sea. Vaadatud 16.05.2022.
  16. "Kuula saadet - Külavahelood 28.12.24". Raadio Kadi. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  17. "Mereõiguse professor Alexander Lott: „Kaablite lõhkumist Läänemeres juhtub veel."". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  18. "Kuula saadet - Külavahelood 28.12.24". Raadio Kadi. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  19. Kipper, Tõnis (21. mai 2022). "Kohvilaud Aleksander Lott 21.05.2022". Kadi Raadio. Vaadatud 22.05.2022.
  20. "Avaleht". Saaremaa Aerufestival. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  21. "Abruka meremaraton – Saaremaa aasta mereline tegu 2024". Saarte Hääl. 23. detsember 2024. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
  22. "2025. aasta parimad". Eesti Aerutamisföderatsioon. Vaadatud 6. veebruaril 2026.