Alexander Lott
Alexander Lott (sündinud 27. veebruaril 1987) on eesti õigusteadlane.
Ta on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse õppejõud ja Tromsø Ülikooli osaks oleva Norra Mereõiguse Keskuse teadur.
Haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]Alexander Lott on omandanud õigusteaduse bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist, rahvusvahelise ja Euroopa õiguse magistrikraadi Utrechti Ülikoolist, õigusteaduse doktorikraadi Tartu Ülikoolist ning läbinud järeldoktorantuuri Norra Mereõiguse Keskuses (Tromsø Ülikool).[1]
Ta on täiendanud oma teadmisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsest rahvusvaheliste õpingute raames, sh Madalmaade Inimõiguste Instituudis, Asseri Instituudis Haagis, USA Meresõja Kolledžis kui ka Veneetsia Inimõiguste Akadeemias.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Alexander Lott töötas nõunikuna Riigikohtu halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis, Tallinna Ringkonnakohtus ja Justiitsministeeriumis.[1] 2017. aastal alustas ta tööd õppejõuna Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja liitus 2020. aastal Norra Mereõiguse Keskusega. Lisaks on ta pidanud loengukursusi mereõigusest ja meresõjaõigusest ka Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia õppuritele. Tartu Ülikoolis on Alexander Lott peamiselt lugenud aineid haldusõigusest vastutava õppejõuna bakalaureuse-, magistri- ja doktoriprogrammi õppeainetes. Ta on loonud ainekursuse mereõigusest ja akadeemilisest kirjutamisest Tartu Ülikooli rahvusvahelises magistriprogrammis International Law and Human Rights. Alexander Lott juhendab väitekirju haldus- ja riigiõigusest, mereõigusest, riigikaitseõigusest ja keskkonnaõigusest kõrghariduse kõigil astmetel.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Alexander Lott on Tartu Ülikooli õppejõu ja Norra Mereõiguse Keskuse teadurina katsunud oma teadustöös ületada traditsioonilisi piire mereõiguse, julgeolekuõiguse, haldusõiguse, inimõiguste ja keskkonnaõiguse vahel.
Tema rahvusvahelises teadustöös on eriline rõhuasetus olnud navigatsioonil, kriitilise meretaristu ja merekeskkonna kaitsel ning väinade õigusraamistikul. Professor Erik Franckx märkis ajakirjas Juridica International ilmunud retsensioonis, et teadmine Läänemere kirdeossa jäävate väinade õigusraamistiku kohta oli enne tema doktoritööd puudulik.[2] Oma doktoritöös selgitas Lott välja, et valdav osa Eesti merealast allub mereõiguse konventsioonis sätestatud väinade õigusraamistikule. Seda ei olnud enne teadvustatud ka maailma ühe tihedaima laevaliiklusega mereala, Tallinna ja Helsingi vahele jääva väina puhul, millele ta andis seetõttu oma teadustöös ka kohanime "Viru väin" (inglise Viro Strait), mis hõlmab kogu Soome lahe lääne- ja keskosa.[3]
Teadusartiklid
[muuda | muuda lähteteksti]Avaliku õiguse distsipliinides on Alexander Lott avaldanud rohkelt teadustöid nii eesti- kui ka välismaistes juhtivates õigusajakirjades, nagu Marine Policy, the Journal of Marine and Coastal Law, Ocean Development & International Law, Utrecht Journal of International and European Law, Nordic Environmental Law Journal, Nordic Journal of International Law, Juridica International, Stratégique.[4]
Monograafiad
[muuda | muuda lähteteksti]- A. Lott. Hybrid Threats and the Law of the Sea: Use of Force and Discriminatory Navigational Restrictions in Straits. Leiden, Boston: Brill | Nijhoff 2022, ca 310 lk.[5]
- A. Lott. The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage. Leiden, Boston: Brill | Nijhoff 2018, 308 lk.[6]
- A. Lott. The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage. Doktoritöö, Tartu: Tartu University Press 2017, 259 lk.[7] Juh. Lauri Mälksoo (Tartu Ülikool), Alex Oude Elferink (Utrechti Ülikool), Heiki Lindpere (Tallinna Ülikool)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]2021. aastal pälvis Alexander Lott projektiga "Mereõigus ja hübriidsõda (LOSFARE)" Euroopa Komisjoni Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi.[8]
2022. aastal teenis Alexander Lott Eesti presidendi noore teadlase preemia.[9] 2015. aastal pälvis Alexander Lott Eesti Üliõpilaste Seltsi sihtasutuse stipendiumikonkursil auvil! Udo Mällo fondist peapreemia.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Alexandri juured on Abruka saarel, kust pärinevad tema vanaisad kirjanik Ülo Tuulik ja ajakirjanik ning teatriteadlane Jüri Lott. Tema vanaemad on raamatuajaloolane emeriitprofessor Mare Lott ja raadioajakirjanik Mari Tuulik. Alexander on panustanud Abruka külaelu edendamisse, olles 2001. aastal muuseumina loodud, kuid nüüdseks ka külavanema rolli kandva Abruka Külaseltsi asutajaliikmeks ja endiseks juhatuse esimeheks. Alexandri abikaasa on vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott, peres kasvab kolm last.[10]
Talvel tegeleb suusatamisega, suvel kajakisõiduga ning on Abruka Meremaratoni algataja ja peakorraldaja.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Alexander Lott". ETIS. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2022. Vaadatud 22.05.2022.
- ↑ Franckx, Erik (2020). "Book Review: Alexander Lott's The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage". Juridica International. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ Kipper, Tõnis (21.05.2022). "Kohvilaud Aleksander Lott 21.05.2022". Kadi Raadio. Vaadatud 22.05.2022.
- ↑ "Alexander Lott". ETIS. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2022. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ "International Straits of the World, Volume: 19". Brill. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ "International Straits of the World, Volume: 17". Brill. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ "The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage". DSpace. 30. märts 2017. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ Sollid, Sondre (22. märts 2022). "Research on hybrid naval warfare receives funding from the Marie Curie scholarship!". Norwegian Centre for the Law of the Sea. Vaadatud 16.05.2022.
- ↑ "President Karis noore teadlase preemiate üleandmisel: meie riigis on olemas teadmised ja suutlikkus Eesti jaoks oluliste probleemide lahendamiseks". Presidendi Kantselei. 12. mai 2022. Vaadatud 22.05.2022.[alaline kõdulink]
- ↑ Kipper, Tõnis (21. mai 2022). "Kohvilaud Aleksander Lott 21.05.2022". Kadi Raadio. Vaadatud 22.05.2022.
- ↑ "Meremaraton". Abruka Meremaraton. Vaadatud 16.05.2022.[alaline kõdulink]