Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald 1934. aasta Üliõpilaslehes.

Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald (ka A.F. Tombach, A. Kaljuwald jne; 29. oktoober (vkj 10. november) 1872, Kabala vald, Viljandimaa21. jaanuar 1944 Pärnu) oli eesti tõlkija ja luuletaja.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Tombachi sünni ajal pidas ta isa Kabala vallas Pahajänese postijaama, hiljem kolis perekond Kose valda. Tombach õppis 1884—1890 Tallinna gümnaasiumis. Akadeemilise haridusega jätkas ta Peterburi ülikoolis, kus õppis Ida keelte teaduskonnas hiina, mongoli ja mandžu keelte osakonnas. Õpingute ajal oli ta tegev EÜS Põhjala, Peterburi Eesti Heategeva Seltsi ja teiste eesti seltside liikmena, tõlkides muuhulgas vene ja saksa keelest näidendeid üliõpilasteatritele. Ülikooli lõpetas ta 1894. aastal 1. järgu diplomiga.[1][2]

1896—1907 töötas Tombach Vene riigipangas, 1907 oli Volga-Kaama kommertspanga direktor Peterburis. 1920. aasta 15. märtsil sai temast Eesti rahandusministeeriumi asjadevalitsejana 15. märtsil 1924 ministri abi. 1926. aastal osales ta Eesti Maapanga asutamises, kus oli algusest peale juhataja abi. Panka juhatas tema kaasvilistlane Põhjalast Karl Hellat, juhataja teine abi oli Theodor Klaassen.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tombachi sulest ilmunud "Daani Prinz Hamlet" (Peterburi: Ühiselu, 1910) oli Eesti esimene William Shakespeare'i teose täiemahuline otsetõlge. Saatesõnas tõlkele kirjutab Tombach-Kaljuvald oma püüdlusest "igalpool tingimata mõttetruilt tõlkida ja, kus wähegi wõimalik, ka sõnatruilt".[3] Tõlkija selgitab, et eesti keele sõnad eriti muutelõppude tõttu on pikemad kui inglise keeles ning kuna ta soovis jääda originaalis kasutatud viiejalalise jambi juurde, läks ta tõlkides seda teed, et suurendas vajaduse korral värsiridade arvu. 1912. aastal arvustas Tombach-Kaljuvalla tõlget Johannes Aavik, kes tõi välja hulga eksimusi eesti kirjakeele reeglite vastu, milles ta süüdistas küll keele enese arenematust rohkem kui tõlkijat. Kokkuvõttes pidas Aavik tõlget siiski õnnestunuks, "ja seda just ta isesuguse mõnususe ja nagu natuke arhaistliku, Jannseni aegse stiili tõttu".[4]

Tombachi tõlgitud "Hamleti" lavastusega (lavastaja Karl Jungholz, nimiosas Theodor Altermann) avati 6. septembril 1913 Estonia teatri- ja seltsimaja.[5]

1927. aasta "Loomingus" kirjutas Ants Oras Tombachi tõlke kohta: "leidub kohti, mis rahuldavad ka praegu veel /---/ Ophelia surm, isegi monoloog "Olla või mitte olla", esimese stseeni ridu katkestavate pauside dispositsioon, blankvärsi intelligentne rütmistus ja veel palju muud head sunnivad tööle tunnustust andma kehvast sõnavarast ja praegu muidugi juba abituna tunduvast süntaksist hoolimata. Asjale on omistatud palju hoolt ja hea hulk kultuuri ja võimist, nii et ka praegu ei tundu see teos laval veel absoluutselt võimatuna, kuigi soo­viksime vanast tekstist üht-teist ülevõtvat uut tõlget. Lõpuks jääb Shakespeare’i sulavus, elavus ja energia Tombachil ikkagi kätte saamata, milles osalt muidugi on süüdi tema aeg".[6]

Tõlke uuendatud, oluliselt parandatud ja muudetud väljaanne "Taani prints Hamlet" ilmus koos Ants Orase eessõnaga 1930 (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, kaanekujundus Richard Kivit)[7], 1946. aastal aga juba Georg Meri järelsõna ja Märt Laarmani puulõigetega (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst; teisal on siiski ekslikult nimetatud Merd juba selle väljaande tõlkijaks, mitte üksnes toimetajaks[8]).

Tombach-Kaljuvald tõlkis eesti keelde ka J. W. Goethe ballaadi "Jaaniöö" (1900, ilmus koos Felix Mendelssohn-Bartholdy muusikaga Karl August Hermanni kirjastusel) ja Garlieb Merkeli "Liivimaa esiaeg: Mälestusesammas papi- ja rüütlivaimule" I osa (Peterburi: Ühiselu, 1909).

1894 avaldas Tombach trükise "Pidu-laul 75-aastase Eestlaste orja-ikkest wabastamise mälestuse pühaks = Кантата, написанная по поводу 75-летия освобождения эстонцев от крепостной зависимости" (Tallinn: J. H. Gressel), 1897 "Luuletused" (alapealkirjale "1. anne" vaatamata teisi ei järgnenud; Tallinn: M. Schiffer ja H. Tiedermann), 1936 aga ajaloolise ülevaate "Eesti Maapank: 1926-1936" (Tallinn: Eesti Maapank).

Aleksander Kaljuvalla isamaalisi luuletusi nagu "Sõalaste marss" ja "Veel kaitse, kange Kalev" viisistas Miina Härma kantaadis "Kalev ja Linda".

A. F. Tombach-Kaljuvald on maetud Pärnu Alevi kalmistule.[9]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rudolf Põldmäe 1979. A. F. Tombach-Kaljuvald kultuuritegelasena ja kirjamehena. — R. Põldmäe. Kultuuriloolisi vahelugemisi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 176—192.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rudolf Põldmäe 1979. A. F. Tombach-Kaljuvald kultuuritegelasena ja kirjamehena. — R. Põldmäe. Kultuuriloolisi vahelugemisi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 176—192.
  2. 2,0 2,1 Maapank hakkab tööle mai algul. Maapanga juhatajaks K. Hellat ja abilisteks A. Tombach ning Klassen Järva Teataja (1926-1944), nr 30, 23. aprill 1926
  3. William Shakespeare. Daani prints Hamlet. Ingliskeelse algupärandi järele tõlkinud A. F. Tombach-Kaljuvald Ühiselu kirjastus Peterburis, 1910, lk. 4
  4. Johannes Aavik 1912. Kirjanduslik ülevaade. Daani Prinz Hamlet. William Shakespeare kurbmäng. Ingliskeelse algupärandi järele tõlkinud A. F. Tombach-Kaljuvald. "Ühiselu" kirjastus Peterburis 1910. Eesti Kirjandus nr 7, lk 299.
  5. Jüri Paet "Tuna & täna" päevakild: 06.09.2014 Maaleht, 06.09.2014
  6. Ants Oras 1927. Shakespeare eestikeelsena Looming nr 7.
  7. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastuse teosetutvustus kuukirjas Olion, november 1930, nr 11.
  8. Piret Pääsuke Variante vaadeldes ehk kas üks tõlge saab olla ainuõige? Pentti Saarikoski luule eestinduste näitel Rmt: Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat "Tõlkija hääl" 2014, lk 43
  9. Lisa 2 Pärnu Linna volikogu 15.12.2011 määruse nr 32 juurde

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]