Aleh Vasilkoŭski

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aleh Vasilkoŭski

Ałeh Pjatrovič Vasilkoŭski, Ałeh Karčak-Krõnitsa-Vasilkoŭski (valgevene keeles Але́г Пятровіч Васількоўскі, Але́г Карча́к-Крыні́ца-Васількоўскі) (28. oktoober 1879 Vitebski kubermang – 12. jaanuar 1944, Tomsk) oli valgevene päritolu Venemaa Keisririigi ja Valgevene Rahvavabariigi kindralleitnant, Valgevene Rahvavabariigi sõjalis-diplomaatilise missioni esindaja Eestis aastatel 19201925.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ałeh Vasilkoŭski sündis kasakaohvitser Pjatr Karłavič Vasilkoŭski pojana. Ta lõpetas 1901. aastal keiser Nikolai ratsaväekooli. Osales Vene-Jaapani sõjas ja Esimeses maailmasõjas. 19. juulil 1917 määrati ta Petrogradi sõjaväeringkonna juhiks, ta surus maha Kornilovi mässu.

1919. aastal sai temast Valgevene Rahvavabariigi sõjalis-diplomaatilise missiooni esindaja. Mais 1920 jõudis ta Helsingisse, kus ta lõi kontakti väidetavalt valgevene juurtega Soome koloneli Yrjö Elfvengreniga. Peale tegevust Soomes saadeti Vasilkoŭski Eestisse, kus temast sai 30. oktoobril 1920 Valgevene Rahvavabariigi sõjalis-diplomaatilise missiooni esindaja Eestis. Tol ajal oli Eestis poliitilistest motiividest lähtuvalt palju valgevenelasi. 25. jaanuaril 1920? registreeris ta Eestis esimese valgevenelaste ühingu – Tallinna valgevenelaste rahvusliku komitee.

9. märtsil 1923 paluti tal siseministri korraldusel Eestist lahkuda. Väljasaatmise asemel jäi ta elama Pärnusse, kuhu ta saabus 5. jaanuaril 1924. Vasilkoŭski jäi ka peale diplomaatilise missiooni lõppu Eestisse, kus ta edendas valgevene ja vene pagulaste kultuurielu. 1930. aastal rajas ta sisserännanud vene sõjainvaliidide liidu, kuid tema haiguse tõttu asus sellele ametikohale L. Alik.

Pärast juunipööret vahistati Vasilkoŭski 1. juulil 1940 Tallinnas NKVD poolt. 9. mail 1941 mõisteti talle kõrgema astme karistus – mahalaskmine. 12. augustil 1941 asendati see psüühikahäire tõttu 10-aastase sunnitööga. Vasilkoŭski suri 12. jaanuaril 1944 Tomski 6. vangilaagris[1] (mõnedel andmetel lasti maha Leningradis).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]