Kutsung

Allikas: Vikipeedia

Raadiokutsung ehk kutsung (inglise Call sign) on tähtedest ja/või numbritest koosnev kombinatsioon, mis tähistab sidekeskust, üksust, isikut või raadiovõrku.

Raadiokutsungeid kasutatakse põhiliselt suhtluseks lennukite ja laevadega, aga ka amatöör- ja militaarraadiosides.

Kutsungite edastamisel kasutatakse tähestikulist hääldamist.

Kutsungeid võib liigitada järgmiselt:

  • lühikutsung – ei ole võimalik määratleda suuremasse üksusse kuulumist. Kasutatakse väikese vahemaa korral ja mõne konkreetse üksuse siseselt, kui pole karta kattuvust teiste raadiojaamade kutsungitega;
  • täiskutsung – kutsungis kasutatav tähtede ja numbrite kombinatsioon võimaldab täpselt korrespondenti identifitseerida;
  • ühiskutsung – kutsung on määratud kõigile selles raadiovõrgus olevatele korrespondentidele üheaegse side loomiseks. Võidakse kasutada väljajäetud aadresse, mille puhul on kutsung määratud kõigile peale nimetatud raadiojaama(de);
  • grupikutsung – kindlaksmääratud korrespondentide grupile.

Amatöörraadiojaamade kutsungid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis vastutab amatöörraadiojaamadele kutsungite moodustamise eest Tehnilise Järelevalve Amet ning kutsung algab eesliitega ES. Sellele järgneb number, mis vastab piirkonnale. Vastavad numbrid on kirjas allolevas tabelis.

Number Piirkond
0 Hiiu maakond, Saare maakond
1 Tallinn
2 Harju maakond, välja arvatud Tallinn
3 Lääne maakond, Rapla maakond, Järva maakond
4 Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond
5 Tartu maakond, Jõgeva maakond
6 Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond
7 Viljandi maakond
8 Pärnu maakond
9 Üleriigiline, kasutamiseks ainult Eesti Raadioamatööride Ühingu poolt

Raadioamatööride kutsungid jagatakse Eestis kategooriatesse A, B ja D.

  • D-kategooria kutsungi järelliites on neli tähte ning sellise kutsungi omanikul on õigus raadiosidet pidada ultralühilainetel ja 10-meetri amatöörside lainealas, kasutades raadiosignaali väljundvõimsust kuni 10 vatti. D-kategooria omanikud on enamasti algajad raadioamatöörid. Sellise kutsung on näiteks ES5TAUX.
  • B-kategooria kutsungi järelliide koosneb kolmest tähest, kutsungi omanik võib raadiosidet pidada kõikidel amatöörraadioside lainealadel (pikklained, kesklained, lühilained, ultralühilained, mikrolained), kasutades seejuures väljundvõimsust kuni 100 vatti. B-kategooria kutsung on näiteks ES5HTA.
  • A-kategooria kutsungi järelliide koosneb kahest tähest, erinevus B-kategooria kutsungi omanikule lubatust on maksimaalne saatevõimsus 1000 vatti. A-kategooria kutsungi näiteks on ES5JR.
  • Reeglina ühiskasutusega raadiojaamade ehk klubijaamade kasutuses on ka ühetähelise järelliidesega kutsungeid, sellise näiteks on ES7A.

Eestis oma kutsungipiirkonnast väljaspool töötav eesti raadioamatöör peab murruga lisama oma kutsungile lõppu vastava piirkonna numbri (näiteks ES5EC/3), välismaised Eestit lühiajaliselt külastavad raadioamatöörid peavad oma koduriigi kutsungile liitma murruga prefiksi ES/ (näiteks ES/OH2BH).

Aeg-ajalt kasutavad raadioamatöörid ka erikutsungeid, mille puhul ülalolevad reeglid täielikult ei kehti. Nii võib numbriosa olla pikem (ES375UT - Tartu Ülikooli 375. aastapäeva auks kasutatud raadiokutsung) ja järelliites võib olla üle 4 sümboli (ES3JAMBOREE - skautide jamboree raadiojaama erikutsung).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]