Aarete saar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aarete saar
Originaal­pealkiri Treasure Island
Autor Robert Louis Stevenson
Tõlge Minni Nurme
Illustreerija Ants Viidalepp
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Sari Seiklusjutte maalt ja merelt
Žanr seiklusromaan
Kirjastaja Cassell and Company (originaal)
Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1883 (originaal)
1958 (eesti keeles)
Lehekülgi 248
Illustratsioon 1911. aasta väljaandest
1933. aasta väljaande esikaas
Aarete saare kaart
Kaader 1920. aasta tummfilmist, John Silver - Charles Ogle, Jim - Shirley Mason
Kaader 1937. aastal Nõukogude Liidus tehtud filmist, John Silveri osas Ossip Abdulov
Reklaamleht 1934. aasta filmile
Treasure Island Hotel Las Vegases

"Aarete saar" (inglise keeles "Treasure Island", avaldatud ka pealkirjaga "The Sea Cook: A Story for Boys")[1] on šoti kirjaniku Robert Louis Stevensoni seiklusromaan, mille sündmused arenevad 18. sajandi keskel, eeldatavalt 1765. aastal.

Teosest[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt kirjutas autor teose 1881.–1882. aastal ühe laste- ja noorteajakirja jaoks, kus see avaldati sarjana "Aarete saar ehk Hispaniola mäss" ("Treasure Island or the Mutiny of the Hispaniola") kirjaniku varjunime Captain George North all. Loo ootamatult suure populaarsuse tõttu avaldati see aga juba aasta hiljem (1883) ka raamatuna. "Aarete saare" käsikiri on aga kadunud.

Teose peategelane on teismeline poiss Jim Hawkins, kelle kätte satub ohtliku mereröövli kapten Flinti aardekaart. Jim otsustab koos oma sõprade dr David Livesey ja skvaier John Trelawneyga aarde üles otsida. Reisiseltskonnaga aga ühineb ka puujalaga piraat John Silver koos mõne talle ustava mereröövliga. Koos asutakse laeva Hispaniola pardal teele Aarete saarele, kus algab võidujooks aarde leidmiseks.

Saareks, mis väidetavalt inspireeris Stevensoni "Aarete saare" loomisel, on pakutud põhiliselt Isla de la Juventudi (Isla de Pinos)[2] Kuuba lähedal, kuid ka Normani saart[3] ning Dead Chesti saart[4] Briti Neitsisaartel, Costa Ricale kuuluvat Kookose saart jt.

Romaan koosneb 34 peatükist, mis on jagatud 6 osaks. Lugu jutustatakse peategelase, võõrastemaja omanike poja Jim Hawkinsi vaatenurgast (välja arvatud peatükid 16-18, kus jutustaja on dr Livesey).

Romaan on nii populaarne, et sellele on kirjutatud rohkelt eel- ja järellugusid, lisaks teemaarendusi romaani üksikute tegelaste põhjal.

Eesti keeles ilmunud[muuda | muuda lähteteksti]

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

I osa "Vana mereröövel"[muuda | muuda lähteteksti]

Bristoli linna lähedale võõrastemajja Admiral Benbow asub elama endine meremees Billy Bones. Meremees on sünge iseloomuga ja alkohoolik. Mõne aja pärast otsivad ta üles veidrad külalised. Algul piraat nimega Must Koer, seejärel pime kerjuspiraat Pew, kes annab talle musta märgi – hoiatuse neile, kes rikuvad piraatide reegleid. Billy Bones otsustab kõrtsist kiiresti lahkuda, kuid sureb rabandusse. Kõrtsmiku poeg Jim Hawkins ja tema ema leiavad mehe kirstust raha ja paberid. Öösel ründavad piraadid kõrtsi, kuid Jimil ja tema emal õnnestub põgeneda.

Jim jõuab dr Livesey ja skvaier Trelawney juurde ja näitab neile pabereid. Pärast paberite uurimist jõutakse järeldusele, et Bones oli kurikuulsa kapten Flindi laeval tüürimees ja tema käes oli saare kaart, mis näitab kohta, kuhu Flint oma aarded mattis. Rikas Trelawney alustab meresõidu ettevalmistamist ja rendib Bristolis reisiks sobiva laeva, kuunar Hispaniola.

II osa "Laeva kokk"[muuda | muuda lähteteksti]

Jim kohtub John Silveriga, kellel on puujalg, kes peab sadama juures kõrtsi ja kes palgatakse laevale kokaks. Hispaniola kapten Alexander Smollett väljendab suuri kahtlusi Trelawney palgatud meeskonna usaldusväärsuse suhtes ning arvab, et ta oleks pidanud madrused ise palkama. Hispaniola alustab purjetamist Bristolist Aarete saarele.

Reisi lõpus kuuleb Jim juhuslikult pealt arupidamist koka John Silveri ja paadivanem Handsi vahel. Selgub, et meresõiduks palgatud meeskond koosneb enamasti kapten Flinti endistest piraatidest, kuigi laeval on ka ausaid madruseid. John Silver on vandenõulaste juht, aga ta mõistab, et jõuk ei suuda iseseisvalt saarele ja tagasi seilata. Silveri plaan on oodata, kuni aarded on laeval, kogenud kapten Smollett kuunariga tagasiteel ning alles siis rünnata.

III osa "Minu seiklused maal"[muuda | muuda lähteteksti]

Jim räägib kaptenile, skvaierile ja arstile, mida ta kuulis. Kapten Smollett otsustab pingeid maandada ja saadab osa meeskonda kahe paadiga saarele. Nüüd on kavas laevale jäänud piraate rünnakuga üllatada, Hispaniola oma valdusse võtta ning merele purjetada. Kuid plaan ei toimi, sest on tuulevaikus ning midagi teatamata sõidab Jim ühes paadis koos mereröövlitega kaldale.

Saarel lipsab Jim piraatide eest minema ning kuuleb pealt kahe ausa madruse tapmist. Ootamatult kohtab ta saareelanikku, kitsenahkadesse riietatud meest. Mees teatab, et ta on endine Flinti piraat nimega Ben Gunn, kes on üksi saarel elades meelt muutnud ning soovib kohtuda dr Liveseyga. Ta on jäetud saarele kolme aasta eest ühe laevameeskonna poolt, kes Ben Gunni juhtimisel tagajärjetult varandust otsis.

IV osa "Tara"[muuda | muuda lähteteksti]

Kapten Smollett näeb kaardilt, et saarel asub taraga ümbritsetud laskeavadega kants. Tekib plaan põgeneda kantsi, et seal end kindlustada ja võidelda piraatidega. Kapten, skvaier, arst ning neli ustavat meest varuvad laeval püssirohtu, relvi, toitu, istuvad paati ja sõuavad kaldale. Laevale jäänud piraadid on üllatunud, kuid ei suuda mehi takistada. Kindlustatud hoone juures toimub esimene kokkupõrge saarele varem sõudnud piraatidega, rünnak tõrjutakse. Jim Hawkins jõuab samuti kantsi ning räägib oma seiklustest ja Ben Gunnist.

Järgmisel päeval tuleb John Silver valge lipuga kantsi juurde läbirääkimisi pidama saare kaardi saamiseks. Smollett kaarti ei anna ning Silver lahkub, lubades tunni aja pärast rünnata. Rünnaku korraldanud piraadid kaotavad aga hulga mehi ja on sunnitud taanduma, ka kantsi kaitsjate hulgas on tapetuid ja haavatuid.

V osa "Minu seiklused maal"[muuda | muuda lähteteksti]

Dr Livesey võtab relvad, paneb saare kaardi taskusse ja lahkub, et kohtuda Ben Gunniga. Jim, kes ei talu kindluses kuumuse käes viibimist ja soovib mõnda hulljulget tegu toime panna, võtab kaasa kuivikuid, kaks püstolit, noa ja läheb Ben Gunni ehitatud paati otsima. Ta leiab paadi ja otsustab sõuda mõõna ajal Hispaniolale. Jim jõuab laeva juurde ja saab aru, et kaks laeva valvama jäänud mereröövlit, paadivanem Hands ja iirlane, on purjus ning omavahel tülis. Ta lõikab läbi ankruköie ning kuunar hakkab koos paadiga saare vetes triivima. Järgmisel hommikul märkab Jim laeva täies purjes, kuid saab aru, et seda ei juhi keegi. Ta ronib pardale ja leiab eest ellu jäänud, kuid haavatud Handsi. Handsi juhtimisel roolib Jim kuunari Põhjalahte varjule. Hands üritab peale seda Jimi tappa, kuid Jim ronib masti vantidele ning tulistab teda püstolist. Piraat kukub vette ja upub.

Jim laseb purjed alla, Hispaniola jookseb kaldasse ning kergelt haavatud Jim otsustab tagasi kantsi minna. Kantsil puudub välisvalve. Jim siseneb ning satub magavate piraatide keskele, sest tema sõbrad on hoone maha jätnud.

VI osa "Kapten Silver"[muuda | muuda lähteteksti]

Mereröövlid nõuavad Jimi surma, kuid John Silver selgitab, et neil on poissi veel vaja. Mehed umbusaldavad Silverit musta märgi üle andmisega, kuid kuna kantsi oli kapten Smolleti poolt arusaamatul põhjusel jäetud saare kaart, kus varanduse asukoht oli ristiga tähistatud, õnnestub Silveril oma kambaga kokkuleppele jõuda.

Hommikul saabub oma kutsumusest lähtuv Dr Livesey haavatud ja haigeid mereröövleid ravima ning tal lubatakse Jimiga omavahel rääkida. Seejärel asuvad Silver ja ta kaaslased kaardiga teele varandust otsima, võttes Jimi pantvangina kaasa. Metsast hirmutab Ben Gunn oma endist meeskonda, hüüdes kapten Flindi viimaseid sõnu ning pannes piraate uskuma, et saarel kummitab Flint. Aarde juurde jõudnud mehed leiavad, et see on välja kaevatud ning ära viidud. Nüüd otsustatakse Silver ja Jim hukata, kuid metsast kõlanud lasud panevad piraadid põgenema. Arst Livesey selgitab Jimile, et Ben Gunn oli juba ammu varanduse oma koopasse vedanud. Suure osa aardest laevale laadimine võtab aega mitu päeva, seejärel purjetatakse merele, jättes saarele jäänud piraatide jaoks kaldale hädavajalikku varustust.

Esimeses Lõuna-Ameerika sadamas, kus värvatakse uut meeskonda, põgeneb John Silver, osa müntidest kaasa võttes. Ülejäänud reisilised jõuavad õnnelikult tagasi Bristolisse. Jim ütleb lõpetuseks, et kuigi saarele jäi veel palju hõbedat, ei suudaks keegi isegi härgadega teda sinna tagasi vedada.

Teatri- ja filmilavastusi[muuda | muuda lähteteksti]

Lastelavastusena esietendus "Aarete saar" Eestis Vene Teatris vene keeles 2008. aastal (lavastaja Natalia Lapina).

Romaani põhjal on maailmas tehtud arvukalt teatri- ja telelavastusi ning telefilme, lisaks loodud muusikat ja koomikseid, lavastatud kuuldemänge jne.

"Aarete saar" on läbi aegade üks enim filmi jaoks dramatiseeritud kirjandusteoseid, millest on nüüdseks valminud enam kui 50 filmi.[5]

Ingliskeelseid filme[muuda | muuda lähteteksti]

Muukeelseid filme[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hammond, J. R. 1984. "Treasure Island." In A Robert Louis Stevenson Companion, Palgrave Macmillan Literary Companions. London: Palgrave Macmillan
  2. Cuba's hidden treasure: La Isla de la Juventud. Boobbyer, Claire (29 November 2013)
  3. [ "Where's Where" (1974) (Eyre Methuen, London)]
  4. David Cordingly. Under the Black Flag: The Romance and the Reality of Life Among the Pirates.
  5. Film adaptations of Treasure Island Archived Dury, Richard. 2 April 2016 at the Wayback Machine.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]