20 000 ljööd vee all

Allikas: Vikipeedia
20 000 ljööd vee all
Autor Jules Verne
Algpealkiri Vingt mille lieues sous les mers
Tõlge Ott Ojamaa
Illustraator Erik Vaher
Päritolumaa Prantsusmaa Prantsusmaa
Keel prantsuse
Žanr(id) seiklusromaan
Kirjastaja Pierre-Jules Hetzel
Eesti kirjastaja Eesti Riiklik Kirjastus
Avaldamisaeg 1870
Eesti avaldamisaeg 1958
Lehekülgi 403
Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville

"20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan, mis ilmus 1869.

Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,25–4,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loo tegevustik algab 1866, kui nii Euroopas kui Põhja-Ameerika laevu hakkab ründama salapärane olend, kes uputab mitu laeva. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", kes koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale.

Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne.

Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele India pärlipüüdjale annab ta peotäie pärle, mis on rohkem tema mitme aasta teenistusest.

Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil Norra rannikul "Nautiluse" päästepaadiga põgeneda ning koju jõuda.

Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "Saladuslik saar", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud. "Saladusliku saare" lõpus hukkub Nemo koos "Nautilusega" vulkaani purskes.

Leiutised ja teadus romaanis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niisugust allveelaeva nagu "Nautilus" romaani kirjutamise ajal veel ei olnud. "Nautiluse" kirjeldamisel lähtus Verne algelistest allveelaevadest, mida tollal oli juba rohkem kui sajandi jooksul ehitatud, ning kohandas neid suuruse ja mugavuse poolest sobivaks suure meeskonna pikaajaliseks elamiseks. Sealjuures oli ta prohvetlik tänapäevaste allveelaevade suuruse, kuju ja kiiruse ennustamisel. Verne oli ka esimene, kelle kirjeldused sellest, miks allveelaev peab värske õhu kogumiseks aeg-ajalt veepinnale tõusma ja mis saab siis, kui ta seda ei tee, laialdast tähelepanu võitsid. Verne'i kirjeldused sellest, kuidas allveelaev suudab mingite raskusteta ja mingite kaotusteta uputada suure sõjalaeva, kajastasid täpselt seda, mis toimus edaspidi maailmasõdade ajal.

Verne kirjeldas ka suruõhu kasutamist allveelaevades ning skafandreid, milles saab merepõhjas kõndida, samuti vee all kasutatavaid harpuunpüsse.

Romaanis on lõunapoolusele võimalik sõita meritsi. Tollal polnud küll teada, mis lõunapoolusel asub, kuid lõunapooluselt lähima mereni on üle tuhande kilomeetri.

Romaanis sukeldub "Nautilus" 4 ljöö ehk umbes 16 km sügavusele merre. Tegelikkuses on kõige sügavam süvik, Mariaani süvik, pisut üle 11 km sügav. Tollased viletsad merepõhja sügavuse mõõtmise meetodid olid Verne'i viinud arvamusele, et maailmameres on märksa suuremaid sügavusi.

Pierre Aronnax loetleb sageli taime- ja loomarühmi ning nende liigitust. Jaotus taksoniteks on tänapäeval kohati lootusetult vananenud, mistõttu tõlkijatel on kolm võimalust: esitada taksonid Verne'i originaali järgi, mis ei vasta tänapäevasele, esitada tänapäevane jaotus, mis ei vasta Verne'ile, või proovida leida mingit kompromissi.

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaan on ilmunud eesti keeles sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" 1958. aastal ja kordustrükkides.

Romaan ilmus sarjas "Ajast aega" 1982.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]