Jaan Nebokat

Allikas: Vikipeedia

Jaan Nebokat (ka Jaan Nebocat; 24. august (ukj 5. september) 1844 Martna, Läänemaa2. september (ukj 15. september) 1908, Riia) oli Eesti kooliõpetaja, sõnastike ja õpperaamatute autor ning ajakirjanik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Nebokat oli kõrtsmiku poeg.[1]

1864–67 õppis Nebokat Kuuda Õpetajate Seminaris. 1867–70 ja 1878–82 töötas ta samas õpetajana (õpetades eesti keelt uues kirjaviisis), 1871–78 Siberi asundustes rändköster, 1882–91 Riias eestikeelse põllumajandusliku nädalalehe Kündja vastutav toimetaja, ühtlasi (kuni surmani) L. Schnakenburgi kirjastuse ning Liivimaa talurahvaasjade komisjoni tõlk.[1]

Nebokat koostas kooli- ja sõnaraamatuid ning ühe esimestest vene keele õpikutest Eestis, samuti andis ta eesti keele uues kirjaviisis välja "Dr. Martin Lutheruse veikese katekismuse biiblisalmidega" (Tallinn, 1869). Kündjas avaldas ta nõuandeid põllu- ja majapidamisest, kultuuri- ja haridusloolisi kirjutisi jm. Siberi reisikirjas valgustas Nebokat muuhulgas ka sealsete eestlaste haridus- ja majandusolusid. Lisaks teatas ta ajakirjanduses kavatsusest koostada eestikeelne "Üleüldine teaduste sõnaraamat", mis jäi aga teostamata.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide, lk 24

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Venekeele Grammatika kõnelemistega. Rakvere, 1872
  • Piibli Atlas. Tallinn, 1872
  • Pildid Pohla sõjast 1863. Tartu, 1874
  • Kakskümmend seitse tuhat versta Siberis. Tallinn, 1879
  • Üleüldine Maailma ajaraamat. Kokkupandud 1877. aastal väljaantud kooliministeeriumi õpetusplaani järel. Riia, Tartu, 1882
  • "Kündja" Eesti keeleõpetus nenda kui Eestikeelt Kesk-Eestimaal räägitakse. Tartu, Riia, 1884
  • Saksa-Läti-Vene-Eestikeele kooli sõnaraamat. Tartu, Riia 1885, 2. trükk 1899
  • Õnnetumate aitamine, kuni arst tuleb. Tartu, Riia, 1886
  • Eesti-Saksakeele Sõnaraamat. Tartu, Riia, 1889

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse bibliograafiline leksikon, 3. köide
  • Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926–1929, 335
  • EE 14, 320
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 161
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, 370-371
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 369
  • Neumann, M. Kuuda Seminar ja tema kasvandikud. Tallinn, 1928
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.