1953. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia
1953. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised

← 1949
1957 →
Registreeritud valijaid 33 120 940
Osavõtt 85,99%


Valimistulemused piirkonniti

Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva II koosseis

Lääne-Saksamaa 1953. aasta parlamendivalimised on 6. septembril 1953 toimunud Lääne-Saksamaa valimised, kus valiti Liidupäeva teine koosseis. Valimiste eel oli võimul liidukantsler Konrad Adenaueri juhitud parempoolne CDU-CSU, FDP ja DP koalitsioon. Valimised võitis CDU-CSU, kes moodustas Adenaueri juhtimisel uuesti koalitsioonivalitsuse Vaba Demokraatliku Parteiga, Saksa Parteiga ja Ülesaksamaalise Bloki/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendusega.

Valimiste eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

CDU-CSU kantslerikandidaadiks oli ametis olev kantsler Konrad Adenauer, kes propageeris oma senist tegevust majanduse taastamise ja majanduskasvu, mõõduka kristlik-demokraatliku konservatismi ja lähedaste suhetega USAga. Valimiskampaania ajal ründas Adenauer raevukalt sotsiaaldemokraate. Tema meeskonnal oli mugav vagun endises Hermann Göringi erirongis, nende taga oli restoranvagun koos magamiskohtadega ajakirjanikele.[1] Partei valimisloosungiks oli "Alle Wege des Marxismus führen nach Moskau!" (Kõik marksismi teed viivad Moskvasse)

Pärast Kurt Schumacheri surma 20. augustil 1952 sai SPD juhiks ja kantslerikandidaadiks Erich Ollenhauer, kes oli Schumacherist palju mõõdukam. Ta ei olnud vastu USA vägede paiknemisele Lääne-Euroopas ja hiljem, 1957. aastat toetas ta ka võimaliku Lääne-Euroopa riikide sõjaväelise liidu moodustamist.[2][3]

3. septembril, kolm päeva enne valimisi, väitis USA riigisekretär John Foster Dulles, et Adenaueri kaotusel olnuks katastroofilised tagajärjed Saksamaa taasühinemise ja suveräänsuse taastamise väljavaadetele, ning see võiks vallandada Saksamaal sellise segaduse, et edasised viivitused oleksid vältimatud.[1]

Valimised[muuda | muuda lähteteksti]

Valimiste ajal oli Lääne-Saksamaal kokku 33 120 940 hääleõiguslikku inimest. Valimas käis kokku 28 479 550 inimest ehk 85.99% valijaskonnast.

Partei[4] Valimisnimekirja hääled % Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Kokku kohti Võrreldes eelmisega Lääne-Berliini delegaadid
Eesti keeles Saksa keeles Lühend
Kristlik-Demokraatlik Liit Christlich Demokratische Union CDU 10 016 594 36.36 61 9 577 659 34.80 130 191 +76 6
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei Sozialdemokratische Partei Deutschlands SPD 7 944 943 28.84 106 8 131 257 29.55 45 151 +20 11
Vaba Demokraatlik Partei Freie Demokratische Partei FDP 2 629 163 9.54 34 2 967 566 10.78 14 48 -4 5
Kristlik-Sotsiaalne Liit Christlich-Soziale Union in Bayern CSU 2 427 387 8.81 10 2 450 286 8.90 42 52 +28
Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus Gesamtdeutscher Block/Bund der Heimatvertriebenen und Entrechteten GB/BHE 1 616 953 5.87 27 1 613 215 5.86 0 27 (Uus)
Saksa Partei Deutsche Partei DP 896 128 3.25 5 1 073 031 3.90 10 15 -2
Saksamaa Kommunistlik Partei Kommunistische Partei Deutschlands KPD 607 860 2.21 0 611 317 2.22 0 0 -15
Baieri Partei Bayernpartei BP 465 641 1.69 0 399 070 1.45 0 0 -17
Saksa Riigipartei Deutsche Reichspartei DRP 295 739 1.07 0 204 725 0.74 0 0 -5
Saksa Keskpartei Deutsche Zentrumspartei DZP 217 078 0.79 2 55 835 0.20 1 3 -7
Lõuna-Schleswigi Valimisliit Südschleswigscher Wählerverband SSW 44 585 0.16 0 44 339 0.16 0 0 -1
Parteitud 17 185 0.06 0 0 -3
Muud 389 201 1.41 0 374 275 1.38 0 0 0
Kokku, kehtivaid sedeleid 27 551 272 100 245 27 519 760 100 242 487 +85 22
Kehtetuid sedeleid 928 278 3.26 959 790 3.37

Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:

Ühemandaadilised[5]
Liidumaa Kokku CDU/CSU SPD DP FDP DZP
Baden-Württemberg 33 29 2 2
Baieri 47 42 3 2
Bremen 3 3
Hamburg 8 3 1 2 2
Hessen 22 7 10 5
Alam-Saksi 34 13 11 2 8
Põhja-Rein-Vestfaal 66 51 13 1 1
Reinimaa-Pfalz 15 13 2
Schleswig-Holstein 14 14
Kokku 242 172 45 14 10 1
Mitmemandaadilised[6]
Liidumaa Kokku SPD CDU/CSU FDP GB/BHE DP DZP
Baden-Württemberg 34 14 9 7 3 1
Baieri 44 22 10 4 8
Bremen 3 2 1
Hamburg 10 6 4
Hessen 22 6 8 4 3 1
Alam-Saksi 32 10 12 3 7
Põhja-Rein-Vestfaal 72 34 21 11 3 1 2
Reinimaa-Pfalz 16 7 5 4
Schleswig-Holstein 12 7 1 3 1
Kokku 245 106 71 34 27 5 2

Valimiste tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

CDU-CSU esines valimistel väga hästi ja absoluutenamusest jäi puudu vaid üks koht. Matemaatiliselt saanuks Adenauer jätkata senist parempoolset CDU/CSU, FDP ja DP valitsuskoalitsiooni, kuid ta kaasas ka väljasaadetud sakslaste huve esindava GB/BHE ja moodustas laia parempoolse koalitsiooni kahe kolmandiku kohtadega (333, 68.38%).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Williams, Charles (2000). Adenauer: The Father of the New Germany (inglise). Abacus. Lk 407. ISBN 9780349113692.
  2. Bjöl, Erling (1985). A Giant Dwarf: West Germany. Grimberg's History of the Nations (inglise). Kd 23. Helsinki: WSOY.
  3. Bark, Dennis, L.; Gress, David R. (1989). A History of West Germany: Vol 1: 1945–1963: From Shadow to Substance (inglise). London: Basil Blackwell. ISBN 9780631167877.
  4. "Bundestag election 1965 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
  5. "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 2. Bundestag am 06.09.1953". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
  6. "Bundestagswahl 1953 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.