Saksa Partei
| Saksa Partei | |
|---|---|
| Deutsche Partei | |
 | |
| Esimees | Heinrich Hellwege (1946–1961) |
| Asutamine | 1945 |
| Lõpetamine | 1980 |
| Ideoloogia | rahvuslik konservatism |
| Kohti Liidupäevas | 15/519 (kuni 1961) |
| Liikmete arv | 39 836 (1956) |
Saksa Partei (saksa Deutsche Partei, DP) oli Lääne-Saksamaa põhjaosas teise maailmasõja järgsetel aastatel tegutsenud konservatiivne partei.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1945. aastal loodi Preisimaa Hannoveri provintsis Alam-Saksi Riigipartei (Niedersächsische Landespartei, NLP), mis oli Saksa keisririigi ja Weimari vabariigi ajal tegutsenud Saksa Hannoveri Partei (Deutsch-Hannoversche Partei) järglaseks, mis oli vastu Hannoveri kuningriigi anneksioonile Preisimaa poolt 1866. aastal. Alam-Saksi Riigipartei esindas luterlikku konservatismi ja taotles föderaalse Saksamaa koosseisus Alam-Saksi liidumaa loomist. Partei juhiks valiti 23. mail 1946 Stade kreisi maanõunik (Landrat) Heinrich Hellwege.[1]
Peale Alam-Saksi liidumaa asutamist nimetati partei 1947. aastal ümber Saksa Parteiks, ühinedes konservatiivsete gruppidega, mis olid kuulunud sõjaeelse Saksa Rahvusliku Rahvapartei (Deutsche Nationale Volkspartei, DNVP) alla. 20. aprillil 1947 toimunud Alam-Saksi maapäeva valimistel tuli DP 17.9% häältega SPD (43.4%) ja CDU (19.9%) järel kolmandaks. Hellwege juhtimisel laienes DP ka ümberkaudsetele liidumaadele - 12. oktoobril 1947 võitis partei Bremeni liidumaal 3.9% häältest (Bremerhaveni linnas 14.7%). Partei saatis ka kaks esindajat põhiseadust väljatöötavasse Parlamentaarsesse Nõukokku (Parlamentarischer Rat).
Partei oli üks Bizone'i (USA ja Briti okupatsioonitsoonid) majandusnõukogu (Wirtschaftsrat) turumajandust toetavatest parteidest, olles vastu kommunismile, sotsialismile, plaanimajandusele, maareformile ja koosotsustamisele. Parteid kirjeldati kui "Alam-Saksi autohtoonse keskklassi parteid", mis toetas föderalismi, konstitutsioonilist monarhismi ja osaliselt ka völkisch natsionalismi.[2]
1949. aastal sai DP esimestel Liidupäeva valimistel 4% häältest (Alam-Saksis 17.8%, Schleswig-Holsteinis 12.1%, Hamburgis 13.1% ja Bremenis 18%), ning kaasati koos CDU-CSU ja FDP-ga Konrad Adenaueri esimesse valitsuskabinetti - Hans-Christoph Seebohm sai transpordiministriks ja Heinrich Hellwege Liidunõukogu afääride ministriks (Bundesministerium für Angelegenheiten des Bundesrates). 1953. aastal võitis partei 3.3% häältest ja kaasati ka Adenaueri teise valitsusse. Hellwege lahkus föderaalvalitsusest 1955. aastal, et saada Alam-Saksi liidumaa peaministriks, kus ta teenis 1959. aastani. Ka 1957. aasta Liidupäeva valimiste järel, kui partei võitis 3.52% häältest, kaasati partei Adenaueri kolmandasse valitsusse.
Partei oli oma tegevusaja jooksul esindatud nelja Saksamaa loodeliidumaa Maapäevas: Alam-Saksi (1947-1963), Bremen (1947-1967), Hamburg (1949-1957) ja Schleswig-Holstein (1950-1958).
DP oli aidanud kaasa Liidupäeva valimistel riikliku valimiskünnise kehtestamisele, mis lõpuks sai parteile saatuslikuks: 1961. aasta Liidupäeva valimistele minnes keeldus CDU DP-d aitamast otsemandaatide võitmisel, astusid partei 15 Liidupäeva liikmest 9 CDUsse, mispeale lahkus partei Adenaueri kolmandast valitsusest 1960. aastal ja liitus GB/BHE-ga, et moodustada Ülesaksamaaline Partei (Gesamtdeutsche Partei, GDP). See saigi mõlemale parteile saatuslikuks, kuna nad esindasid kahte omavahel vastandlikku valijaskonda - DP Alam-Saksi authtoonset keskklassi ja GB/BHE idaaladelt/Sudeedimaalt ja mujalt väljasaadetud sakslasi, mistõttu sai 1961. aasta valimistel partei kokku vaid 2.7% häältest.
Partei Bremeni haru ja mõned Alam-Saksi kohalikud harud olid ühinemisele vastu, mispeale loodi 24. juunil 1962 Bremenis uus DP. See aga jäi Alam-Saksi maapäeva valimistel 19. mail 1963 2.7% häältega alla valimiskünnise, kuid 29. septembril 1963 pääses Bremeni maapäeva (5.1%). Bremeni DP liikmed osalesid 1964. aastal Saksamaa Rahvusdemokraatliku Partei (NPD) loomisel, uue partei esimeseks juhiks saigi Bremeni maapäeva liige Friedrich Thielen. 1967. aastal aga vahetati Thielen välja Adolf von Thaddeni vastu. Kuna Thielen pidas von Thaddenit liiga sümpaatseks natside suhtes, lahkus ta seepeale parteist ja proovis DPd uuesti rajada, kuid see enam edu ei saavutanud ja hääbus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rode, Norbert (1981). "Zur Entstehungsgeschichte der Niedersächsischen Landespartei/Deutsche Partei (NLP/DP)". Niedersächsisches Jahrbuch für Landesgeschichte (saksa). Kd 53. Hildesheim: Verlag August Lax. Lk 289–292.
- ↑ Schmollinger, Horst W. (1986). "Die Deutsche Partei". Parteien-Handbuch. Die Parteien in der Bundesrepublik Deutschland 1945-1980 (saksa). Kd 2. Westdeutscher Verlag. Lk 1071–1073.
Partei des einheimischen niedersächsischen Mittelstandes /.../ föderalistische, monarchistische und teilweise auch völkische Positionen.