Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus
| Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus | |
|---|---|
| Gesamtdeutsche Block/Bund der Heimatvertriebenen und Entrechteten | |
 | |
| Asutamine | 8. jaanuar 1950 |
| Lõpetamine | 15. aprill 1961 |
| Liikmete arv | 165 000 (1954) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2024) |
Ülesaksamaaline Blokk/Ümberasustatute ja Õiguste Kaotanute Ühendus (saksa Gesamtdeutsche Block/Bund der Heimatvertriebenen und Entrechteten, lühend GB/BHE) oli 1950-1961 Lääne-Saksamaal tegutsenud partei, mis esindas teise maailmasõja eelsetelt Saksamaa idaaladelt (Sileesia, Pommeri, Ida-Preisimaa) ja teistest riikidest, nt. Tšehhoslovakkiast Sudeedimaalt väljasaadetud sakslaste huve.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Partei (algselt BHE) asutas 8. jaanuaril 1950 Waldemar Kraft (1898-1977) Kielis. Kiel on pealinnaks Schleswig-Holsteini liidumaale, kus oli kõigist liidumaadest kõige rohkem pagulasi - 1939. aasta rahvaloenduse järgi elas Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsis 1 589 267 inimest, kuid 1946. aasta rahvaloendusel juba ligi 2.6 miiljonit, ligi miljoniline kasv. Kui sõjas hukkunuid mitte arvestada, oleks Schleswig-Holsteinis toonane pagulaste ja põliselanike suhe 3:4, samas kui näiteks Alam-Saksis oli see 1:2 ja Baieris oli 1:3. Ka 1956. aastal elas Schleswig-Holsteini liidumaal umbes 755 000 pagulast, mis moodustas liidumaa toonasest rahvaarvust 32.2%. Kraft oli endine NSDAP liige, ta oli olnud ka annekteeritud Warthelandi Gaus põllumajandusminister. Temaga liitus Theodor Oberländer (1905-1998), kes oli osalenud 1923. aasta õllekeldriputšis, Bund Deutscher Osteni juht, ning kuni 1945. aastani professor Prahas saksa Karli ülikoolis (toona oli ülikool jagatud saksa ja tšehhi koolideks).
Ka teiste parteiliikmete hulgas oli endiseid kõrgemaid natse: Walter Eckhardt, propagandakirjanik Walter Becher, SA ja SS ohvitserid (näiteks SA-Stabschef Wilhelm Schepmann), sõjakurjategijaid (Heinz Reinefarth, Hans Krueger), ka Saksa Tütarlasteliidu (Bund Deutscher Mädel) endine juht Trude Bürkner-Mohr.
Enne teist maailmasõda oli NSDAP saavutanud idaaladel häid tulemusi. Lisaks, kuna paljud pagulased olid põgenenud Punaarmee ning tekkivate uute kommunistlike valitsuste eest Kesk- ja Ida-Euroopas, olid paljud neist kommunismivastaselt meelestatud. Algselt olid lääneliitlased pagulasorganisatsioonide tegutsemise vastu, kuid peale Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse vastuvõtmist 1949. aastal andsid nad mõneti järele.
Juba 1950. aasta Maapäevade valimistel saavutas BHE vägagi tugevaid tulemusi - 9. juulil Schleswig-Holsteinis 23.4%; 19. novembril Hesses 31.8% (FDPga ühises blokis) ja 26. novembril Baieris 12.3%.
1952. aastal sai partei nimeks ametlikult GB/BHE. 1953. aastal pääses partei ka 5.9% häältega Liidupäeva ning kaasati Konrad Adenaueri teise koalitsiooni - Theodor Oberländerist sai ümberasustatud isikute, pagulaste ja sõjaohvrite minister (Bundesminister für Vertriebene, Flüchtlinge und Kriegsgeschädigte) ja Waldemar Kraftist eriasjade minister (Bundesminister für besondere Aufgaben). 1950. aastate Lääne-Saksamaa majandusime ning saksa pagulaste eduka integratsiooni tõttu Lääne-Saksamaa ühiskonda ei näinud ajapikku paljud pagulased enam vajadust spetsiaalse parlamentaarse esindatuse järele, peale Ümberasustatute ühenduse (Bund der Vertriebenen) survegrupi, ning aja jooksul BHE hääbus. 1957. aasta Liidupäeva valimistel jäi BHE juba alla 5% valimiskünnise, viimasena pääses partei ühtegi maapäeva 1960. aasta Baden-Württembergi valimistel (6.6%).
15. aprillil 1961 ühines partei Saksa Parteiga (DP), moodustades Ülesaksamaalise Partei (Gesamtdeutsche Partei; GDP). Sellel parteil polnud edu Liidupäeva ega Maapäevade valimistel.