Ameerika Ühendriikide relvajõud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ameerika Ühendriikide relvajõud
United States Armed Forces
Mark of the United States Army.svg Emblem of the United States Marine Corps.svg Emblem of the United States Navy.svg
Mark of the United States Air Force.svg Seal of the United States Space Force.svg Seal of the United States Coast Guard.svg
Ameerika Ühendriikide relvajõudude väeliikide embleemid
Asutatud 14. juuni 1775
Riik Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Osa
Peakorter Pentagon, Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Ülemad
Ülemjuhataja Flag of the President of the United States.svg president Donald Trump

Ameerika Ühendriikide relvajõud (inglise keeles United States Armed Forces) Ameerika Ühendriikide sõjavägi.[1] Selle harud on maavägi, merejalavägi, merevägi, õhuvägi, kosmosevägi ja rannavalve.[2] Relvajõudude ülemjuhataja on Ameerika Ühendriikide president, kes koostöös kaitse- ja sisejulgeolekuministeeriumiga planeerib riigi kaitsepoliitikat. Kõik kuus relvajõudude väeliiki kuuluvad riigi kaheksa n-ö vormiriietusega teenistuse (uniformed services) hulka.

Sõjavägi on kogu USA ajaloos mänginud määravat rolli. Üheksateistkümnenda sajandi alguses võidetud sõjad tekitasid rahvusliku ühtekuuluvuse ja identiteeditunde. Ameerika Ühendriikide kodusõjas olid Uniooni poolel võidelnud relvajõud suure tähtsusega, mõned väeosad otsustasid üle minna Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväe poolele. Tänapäevase USA sõjaväe raamistik on loodud pärast teist maailmasõda vastu võetud National Security Actiga (riikliku julgeoleku seadus). Sellega loodi riigisõjaväe asutus (praegune kaitseministeerium), mida hakkas juhtima kaitseminister; lisaks asutati õhuväeministeerium ja riikliku julgeoleku nõukogu. Seadust muudeti 1949. aastal, riigisõjaväe asutus nimetati ümber kaitseministeeriumiks ning maaväe-, mereväe- ja õhuväedepartemangud liideti selle alluvusse.

USA relvajõud on maailmas isikkoosseisu suuruselt esirinnas. Sõdurid on elukutselised vabatahtlikud. Ajateenistust pole kasutatud 1973. aastast saadik, Selective Service Systemil (SSS) on endiselt õigus meessoost isikuid ajateenistusse värvata; kõik 18–25-aastased meessoost USA kodanikud ning elanikud peavad ennast SSS-is registreerima.[3] 22. veebruaril 2019 otsustas piirkonnakohus, et ainult meestelt registreerimise nõudmine on vastuolus põhiseadusega, otsus kaevati edasi.

Ameerika Ühendriikide relvajõude peetakse laialdaselt maailma võimsaimaks sõjaväeks. Aastal 2019 olid USA kaitsekulutused 693 miljardit $ (u 631 miljardit €) ning maailmas suuruselt esikohal. Aastal 2018 moodustasid Ühendriikide kaitsekulutused kogu maailma kaitsekulutustest 36%. USA relvajõududsel on väljaspool kodumaad umbes 800 baasi.[4] USA õhujõud on maailma tugevaimad ning USA merevägi on mahutavuselt maailma suurim. USA rannavalve on maailma suuruselt 12. merel tegutsev üksus.[5][6] Ühendriikide relvajõududel on umbes 14 000 õhusõidukit.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. As stated on the official U.S. Navy website Arhiiviversioon, "armed forces" is capitalized when preceded by "United States" or "U.S.".
  2. "Trump Signs Law Establishing U.S. Space Force". U.S. DEPARTMENT OF DEFENSE (inglise keeles). Vaadatud 21. detsember 2019. 
  3. "Quick Facts and Figures". Sss.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 17. oktoober 2017. 
  4. "Wayback Machine". 5. september 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2015. Vaadatud 18. oktoober 2017. 
  5. "Coast Guard Organization and Administration, Chapter One". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2013. Vaadatud 7. oktoober 2013. 
  6. "'15 Fascinating Facts You Never Learned About America' – Reader's digest". rd.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2017. Vaadatud 11. aprill 2017. 
  7. "Annual Aviation Inventory and Funding Plan Fiscal Years (FY) 2019-2048".