Šilutė

Šilutė
leedu	Šilutė
	Šilutė lipp Šilutė vapp
	Elanikke: 16 200 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 55° 21′ N, 21° 29′ E

Šilutė (leedu^ⓘ) (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.

Šilutė asub Kaliningradi oblasti piiri lähedal Läänemere rannikumadalikul Väike-Leedus viie tee ristmikul. Teed viivad linnast põhja Klaipėdasse, itta Tauragėsse, kakku Sovetskisse, edelasse Rusnėsse ja loodesse Kintaisse. Linna läbib Klaipėda–Sovetski raudtee.

Šilutės on arenenud infrastruktuur. Seal on harrastusteater, muuseum, 3 kirikut, mõned hotellid ja palju kohvikuid, restorane ning baare. Üks vanemaid ettevõtteid selles piirkonnas on 1842 asutatud või- ja juustutööstus Šilutės Rambynas. Šilutės Durpės (asutatud 1882) ekspordib aastas umbes 50 000 m³ turvast. Šilutės Baldai (asutatud 1890) toodab mööblit. Märksa nooremad ettevõtted toodavad jõusööta, liha ja alkoholi.

Investeeringute suurendamiseks on kohalik omavalitsus investoritele kehtestanud maamaksusoodustused.

Šilutė sõpruslinnad on Emmerich Reini ääres (Saksamaa), Ljungby (Rootsi), Nakskov (Taani), Ostróda (Poola) ja Slavsk (Venemaal Kaliningradi oblastis).

Ajalugu

Esimest korda mainiti Šilutėt 13. sajandil. Tema saksakeelne nimi Heydekrug tuleb tema asukohast poolel teel Memeli ja Tilsiti vahel, kus paiknes rändurite jaoks kõrts: "Heyde" tähendab 'nõmm' ja "krug" on arhailine sõna kõrtsi kohta.

1511 ostis Georg Tallat kõrtsi koos ümbritseva maa ja kalastamise õigusega ning avas kalaturu, mis sai kuulsaks. 1550 rajati kõrtsi lähedale kirik. Nende ümber tekkis asula, mis 1721 ja 1725 taotles linnaõigusi, kuid ei saanud neid Memeli ja Tilsiti vastuseisu tõttu. XVIII sajandil kasutasid Preisimaal elavad leedulased asula kohta nimekuju Szillokarszmo.^[2] 1910 liideti asulaga kolm naaberküla Werden (Verdainė), Szibben (Žibai) ja Cynthionischken (Cintjoniškiai), kuid linnaõigusi ei saanud ta endiselt.

Pärast Esimest maailmasõda ja Saksamaa territooriumi jagamist Versailles' rahulepingu järgi jäi Šilutė 1920 Suursaadikute konverentsi haldusalasse. 1923 liitis Leedu Memeli territooriumi enda riigi koosseisu. 1939 nõudis Saksamaa pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist Memeli territooriumi tagasi. Ühtlasi läks ka Šilutė Saksamaa koosseisu; see andis talle aastal 1941 linnaõigused. Teise maailmasõja ajal 1943–1944 paiknes linnas Saksamaa kõige põhjapoolsem sõjavangide laager, kus paiknesid inglastest ja ameeriklastest vangid. 1945 anti Memeli territoorium koos Šilutėga Leedule tagasi.

Linn oli aastal 2011 Leedu kultuuripealinnaks.

Šilutė luteri kirik
Šilutė
Šilutė
Šilutė

Tuntud elanikke

Reinhard Dullien – saksa jurist
Rudolf Gopas – Uus-Meremaa kunstnik
Cornell Borchers – saksa näitleja
Dietrich von Hein – saksa veterinaar
Erich Berschkeit – Saksa poliitik
Hermann Sudermann – saksa kirjanik
Hugo Scheu – saksa folklorist ja metseen
Katharina Szelinski-Singer – Saksa skulptor
Doris Nefedov-Alexandra – Saksa kitarrist ja helilooja
Darius Sirtautas – leedu korvpallur
Rimas Girskis – leedu korvpallur
Raimondas Rumšas – leedu jalgrattur
Mindaugas Timinskas – leedu korvpallur
Deividas Dulkys – leedu korvpallur
Evaldas Petrauskas – leedu poksija
Remigijus Valiulis – leedu jooksja

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Dietrich Lange: Geographisches Ortsregister Ostpreußen einschließlich des Memelgebietes, des Soldauer Gebietes und des Reg.-Bez. Westpreußen (1919-1939)

Välislingid

Linna ajalugu (saksa keeles)
Linn portaalis Vietoves.lt

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Dietrich Lange: Geographisches Ortsregister Ostpreußen einschließlich des Memelgebietes, des Soldauer Gebietes und des Reg.-Bez. Westpreußen (1919-1939)

[1]

[2]