Lai tänav (Tallinn)

Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanimaid tänavaid, mida mainiti esmakordselt 1314. aastal.

Lai tänav algab Toompea jalamilt Nunne tänavalt ja ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud Tallinna linnamüüri välispiirde Suure Rannaväravani. Lai tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist ning suundub paralleelselt Pika tänavaga Toompealt alla Tallinna lahe suunas.

Tänav algab Toompea jalamilt Nunne tänavalt. Põhja, Tallinna lahe poole suundudes ristub see paremalt Laia ja Pikka tänavat ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise Börsi käigu ja seejärel Hobusepea tänavaga. Seejärel ristuvad Laia tänavaga vasakult Suur-Kloostri tänav ja Aida tänav. Pika tänavaga ühendab Laia tänava paremalt taas Vaimu tänav, millele järgneb vasemalt Põhja puiesteelt alguse saav Suurtüki tänav. Paremalt ühendavad Laia tänava Pika tänavaga Pagari ja Oleviste tänav, misjärel Laiast tänavast jookseb üle Pika ja Laboratooriumi tänava vahel kulgev Tolli tänav. Enne Rannamäge käänab Lai tänav paremale ja suubub Suure Rannavärava ees lõplikult Pikka tänavasse. Tänav on 650 m pikk.

Laia tänava hoonestus

Lai tänav 1

Lai tänav 1/Nunne tänav 4, 3 korruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel 1904-1907 Aadliklubiks (arhitekt Nikolai Thamm norem, korrigeerimisprojekt 1907. aastal Arthur von Hoyningen-Huene poolt.

Hoone kinnistu parempoolsel osal asus varem Tallinna linnateater (ehitati aastatel 1807-1809, arhitekt G. Henning, saal Carl Ludvig Engel; hoone taastati pärast põlemist aastetel 1859-1860, arhitekt A. Arhierejev, Otto Rudolf von Knüpffer, kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1784. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks August von Kotzebue. 1920ndatel aastatel oli hoones kindlustusseltsi Eesti Esimese Kinnituse Seltsi maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt Artur Perna.

1930–1940 aastatel asusid hoones ka NMKÜ keskliidu ruumid, mis pärast 1940. aasta juunipööret natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud EKNÜ käsutusse.

Eesti Nukuteater, Lai tänav 1

 Pikemalt artiklis Eesti Nukuteater

Lai tänav 2, 4 ja Lai tänav 1

Lai tänav 2

Hoone Lai tänav 2 kuulub kvartalisse, kuhu kuuluvad hooned Pikk tänav 1/Nunne tänav 2/ Lai tänav 2/ Pikk tänav 3. Hoones asuvad kaubanduspinnad ja ülemistel korrustel elukorterid.

Lai tänav 4

Lai tänav 4/Pikk tänav 5 asub 1936. aastal renoveeritud neljakorruseline kivihoone, kus esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad.

Lai tänav 6, 4 ja 2

Lai tänav 5

Hoone Lai tänav 5 ajalugu ulatub 1437. aastasse. 1780. aastal paiku ostis kinnistu maanõunik A. Budberg ja rajas seejärel varasemate hoonete põhjaliku ümberehituse teel tänaseni säilinud kolmekorruselise klassitsistliku aadlielamu, mida on osaliselt muudetud 1830.-ndail aastail.

Hoonetes asus Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, pärast teostatud hoonete remonti asuvad hoones Hotell St Olav ning Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu ruumid.

Lai tänav 7

Hoone Lai tänav 7 on hiliskeskaegne Tallinnale iseloomulik kahe ruumiga kivielamu, mille ehitas ilmselt aastail 1430-65 voorimees Kersten Bunde. 1882. aastal laskis kaupmees D. Haase maja arhitekt Nikolai Thamm vanemal põhjalikult ümber ehitada. Ümberehituse käigus lammutati vana fassaad. Uus peafassaad sai historitsistliku ilme, seina müüriti renessanssdekooriga aknasammas ja kolm reljeefdekooriga kivikonsooli. Majale püstitati kolm elukorrust, uus kivitrepp; ruumid kapitaalseinte vahel jaotati puust vaheseintega. Endisest elamust jäi muutmata neljatahulisele kesksambale toetatud ristvõlvidega keldriruum endise diele all. Krundi idaosa varasem hoonestus likvideeriti.

Hoone äripindadel tegutses alates 1887. aastast kuni vähemalt 1930. aastani Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus “Granberg”, kellel seejärel avas äri Pikk tänav 19 hoones.

Lai tänav 9, "Engelhardti maja"

Lai tänav 9/Suur-Kloostri tänav 5 asub, kinnistu pindalaga 1 903 m². Suur paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga ehitati 15. sajandil. Selline hoonestust täiendati 18. sajandi lõpul, kui endiste hoonete ümberehituse tulemusel valmis kahekorruseline aadlielamu. Hoone ehitati ümber arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1899. aastal, kuid säilitati varasem maht ja korruste arv.

Lai tänav 10

Lai tänav 10/Pikk tänav 11 hoone üks osa paikneb Laia tänava ääres, teine ja kõrgem osa paikneb Pika tänava ääres. Hoones asuvad elamispinnad II, III ja katusekorrusel, mitu korterit on kahel tasapinnal. Esimesel korrusel asuvad äripinnad. Hoonet on ürikutes esmakordselt mainitud 1360. aastal. Kinnistu tänapäevane ilme ja osaliselt ka praegune hoone plaanilahendus on pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimesest poolest, mil hoone ehitati ümber arhitektide Rudolf Otto von Knüpfferi ja Eugen Habermanni projekti kohaselt. Hoonet on kapitaalselt renoveeritud ka 2008. aastal.

Lai tänav 13

Lai tänav 13 hoones asub Tallinna Pedagoogikaülikooli Kunstide Instituut.

Lai tänav 15

Laia tänava 15 asuva krundi ostis 1681. aastal Palmse mõisa omanik Gustav Christian von der Pahlen ning rajas sinna elamu, talli ja tõllakuuri. Praeguste mõõtmetega barokkelamu ehitas 19. sajandi alguses krundile uus omanik von Brevern (arhitekt Carl Ludvig Engel, uuele hoonele lisati III korrus ning hoone fassaadid kujundati klassitsistlikuna. Aastatel 1711-1729 kuulus hoone koos Lai tänav 17-ga Eestimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikovile.

Esimese maailmasõja ajal asus hoones Peeter Suure merekindluse Suurtükivalitsus.

Lai tänav 17

Lai tänav 17, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga hoone Lai 17 valmis umbes 1685. aastal ning meenutab oma kõrge kelpkatuse, baroksete proportsioonide ja peakarniisilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga Hollandi barokkmaja. Aastail 1711-29 kuulus valdus koos Lai 15ga Eestimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikovile.

20. sajandi 30nendail aastail asus hoones Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi konsulaaresindus.

Hoones Lai tänav 17 asub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai tänav 18

Hoonetekvartalis Pikk tänav 19/21/Hobusepea tänav 3/Lai tänav 18 asub Venemaa suursaatkonna konsulaarosakond.

Lai tänav 19

Kolmekorruseline hoone kahe katuseärkliga Lai tänav 19 ehitati arvatavasti aastatel 1631-1641 raehärra Matthias Poorteni tellimisel. Hoone edelanurgaga liitub kahekorruseline teenijaskonna tiibhoone, tiibhoone kõrval olnud kahekorruseline kivimaja väravaportaali ja võlvitud kangialusega Aida tänava joonel hävis Teises maailmasõjas.

Lai tänav 21

Krunt Lai tänav 21 oli 16. - 17. sajandil hoonestatud, kuid pärast Põhjasõda seisis pikka aega varemetes. Krundile ehitati aastatel 1772-1787 kolmekorruselise hoone.

Lai tänav 23/25

Tallinna Linnateater, Lai tänav 23

Lai tänav 23, 21, 19

Hoonet Lai tänav 23,/25 ja Aida tänav 6/8 on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil.

Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater, Tallinna Linnateater asub hoonetes alates 1965. aastast, kui hoohe eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, Linnateatri kohvik, Kaminasaal, Voldemar Panso nimeline saal, teatri kontoriruumid ja Diele.

Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks 1434. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali laepalkide vanuse tuvastamise teel.

Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati 15. sajandil, lõpliku kuju sai ta 16. sajandil. Diele nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikke lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed talamaalingud. Kööginurga all keldris paiknesid hüpokaustahjud, mis ühtlasi soojendasid peretuba ja dornset, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968-1975 Teddy Böckleri juhtimisel teostatud restaureerimistööde käigus.

Lai tänav 24

Lai tänav 24/Pikk tänav 29

Lai tänav 25

Lai tänav 25 hoones asus üks Tallinna vanemaid koole - Kõrgem Tütarlastekool.

Lai tänav 27

Lai tänav 27 ja Laboratooriumi tänava vahelisel kinnistul asunud keskaegse elamuga hävines Teises maailmasõjas ning kinnistule ehitati 1947. aastal arhitekt N. Kusmini kavandi järgi büroohoone (korrustel on põhiliselt piki koridori avanevad tööruumid), tänavafassaad arhitekt oli A. Vladovski. Hiljem ehitati lisaks Laboratooriumi tänava äärde ehitati uus neljakorruseline hoone plokk.

Lai tänav 28

Lai tänav 28 asusid Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinna komandandi ametiruumid.

Lai tänav 29

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Restori lipp Lai 29 sissepääsu kõrval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. aprill 2011

Kinnistul asunud asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel, 1413. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. 15. sajandil elas hoones Bernt Notke. 1683. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond Hueckile.

Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri poolt uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, praegu aga AS Restor ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Lai tänav 29a

Lai tänav 29a/Laboratooriumi tänav 16 hoone omanik keskajal oli kaupmees, Hans Pawels, kelle kenotaaf on Oleviste kiriku Maarja kabeli idaküljel.

Tänapäeval asub hoones Eesti Loodusmuuseum.

Lai tänav 28 ja 30

Esimesed teated elamust pärinevad 15. sajandi algusest, 18. sajandil ehitati elamu ümber aidaks, kusjuures lõunapoolsesse Laia tänava polsesse osasse jäeti alles kaks vana kõrvutiasetsevat kangialust, mistõttu ei ole hoonel elamule iseloomuliku fassaadi ja interjööri ning allkorrusel on suured aidale ja kangialusele iseloomulikud kaaravad.

Hoonetes asuvad Eesti Tervishoiu Muuseum

Lai tänav 31

Hoonet on esmakordselt mainitud 1412. aastal, kuid tänapäevane hoone on kujunenud mitmes ehitusetapis. 1929. aastal teostati hoones radikaalsed ümberehitused, mis muutsid algse keskaegse diele-dornse tüüpi ruumijaotuse ning sealtpeale on hoone korrustel korterid. Hoone fasaadil on säilinud aga üldjoontes 1829. aastal kubermanguarhitekti Johann David Bantelmanni poolt kavandatud klassitsistlik lahendus.

Lai tänav 31 ja 33 hooned Suurtüki tänava nurgal

Lai tänav 34

Hoone Lai tänav 34/Vaimu tänav 3 ehitati aastatel 1809–1811, hoone valdaja oli hüdrograaf, Mohni tuletorni ja Tallinna alumise tuletorni ehitaja ning Tuletornide Järelvalveameti juhatajaLeonti Spafarjev, hoone arhitekt Carl Ludvig Engel. Hoone rajati algselt Pikalt Laiale tänavale ulatunud krundi tagaosas olnud kahe keskaegse ehitiste - väikese elamu ja aida ning nurgapealse vaba platsi kohale.

Lai tänav 35, 37

Kinnistutel Lai tänav 35, 37 asus juba 14. sajandist Oleviste kiriku pastoraat, hooned ehitati 15. sajandil kuid on hiljem oluliselt ümber ehitatud. Elamul Lai 37 on põhiliselt 18. sajandi ilme, hoovis asuv ait-ladu sai 1894. aastal neogooti välimuse, lahenduse autor arhitekt Konstantin Wilcken. Laia tänava 37 hoonel pole välisust; sissepääs on hilisemate ümberehitustega viidud Lai tänav 35.

Lai tänav 36

Lai tänav 36/Vaimu tänav 4

Lai tn 39 /Lai tn 41

Lai tänav 39/Lai tänav 41 esialgsed hooned ehitati ümber arhitekt Boris Krümmeri poolt ETK hoonena ja kolmekorruseline, mansard- ja katusekorrusega büroo- ja üürimaja valmis 1925. aastal. Hoone sai 1944. aastal kannatada ja taastati hiljem.

 Pikemalt artiklis Põllumajandusministeerium

Eesti Põllumajandusministeerium, Lai tänav 39/Lai tänav 41

Lai tänav 40

Lai tänav 38, 40, 42, "Kolm Venda"

Hoone Lai tänav 40 pärineb arvatavasti 15. sajandist ning on üks paremini säilinud keskaegseid elamuid Tallinnas. Tänavapoolsed hooned olid koos naaberhoonetega Lai tänav 38 on tuntud ka ühisnimetuse "Kolme venna" nime all. Lai tänav 40 hoones asusid 1940. aastast Tallinna Linna ja Harjumaa arhiiv, aastatel 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi juures asuv Tallinna Linna Arhiiv; 1945–1950 Tallinna Linna ja Harju Maakonna Riiklik Arhiiv; 1951–1963 Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklikuks Arhiiv; 1964–1950 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv.

Pärast arhiivide üleviimist 2000. aastal Parteiarhiivi majja - Tõnismägi 16 ja Tallinna Linnaarhiivi hoonesse Tolli tänav 8, asus hoonesse Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

Lai tänav 44 ja 46

Hooned aadressiga Lai tänav 44 ja 46 kuuluvad 1911. aastal ehitatud Venemaa Keisririigi Peeter Suure Merekindluse staabihoonete juurde. Aadressil Lai 46 asus aastatel 1925–1940 Eesti Politsei Tallinna Politseikool, hiljem Eesti NSV Siseministeeriumi allasutused, Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo ja Harju Uurimisbüroo ning Keskkriminaalpolitsei.

 Pikemalt artiklis Pagari tänav

Lai tänav 45

Lai tänav 45 asub 18. sajandil ehitatud Laia ja Laboratooriumi tänava vahel asuv elamutekompleks, mille moodustavad suur kolmekorruseline varaklassitsistlik peahoone ja sellega külgnevad tiib- ning kõrvalhooned koos väikese sisehooviga. Ruumide asetus põhikorrustel on klassitsismipäraselt telgsümmeetriline, igal korrusel neli eluruumi, vaid saali (II korrusel) on avardatud koridori arvel.

Hoones teostati ümberehitused aastatel 1922-1924, arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann, kes muutsid algset plaanilahendust, ümberehituse käigus muudeti ka tiib- ja majandushoonete ilmet (tallid-tõllakuurid tehti elamuteks, samuti väravahoone koos kangialusega vastu Tallinna Hobuveskit.

Lai tänav 47

Lai tänava otsas asuvat hobuveskit on mainitud esmakordselt 1379. aastal. Pärast ulatuslikku parandust aastatel 1700-02 läks veski 1732. aastal venemaa keisririigi sõjaväevõimude valdusse. 1657. aastal toimunud tulekahjust tugevasti kannatanud hoone varemed remonditi 1772. a. eraisikule lao- ja hoiruumiks hiljem kasutati Oleviste kiriku koguduse surnuvankri kuurina.

2011. aastast kasutatakse Tallinna Linnateatri poolt lavana.

Tallinna Hobuveski, Lai tänav 47

 Pikemalt artiklis Tallinna hobuveski

Lai tänav 49

Lai tänav 49 asuv kolmekorruseline kivimaja ehitati aastatel 1880–1881, arhitekt Nikolai Thamm vanem vastu Tallinna linnamüüri, kasutades ära endise Renteni torni müüre ( torni alusmüürid osaliselt säilinud).

Hoones asusid Kristlik Meremeeste Selts ja aastatel 1881–1883 Peetri reaalkool.

Lai tänav 49 hoones asub tänapäeval Old Town hotell ning kohvik Mademoiselle.

Lai tänav 50

 Pikemalt artiklis Oleviste kirik