Gonsiori tänav

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart
Vaade Gonsiori tänava algusele Kaubamaja tänava nurgal (vasakul) ning Laikmaa tänava ristmikule (keskel) linnulennult (2013)
1930. aastate vaade Kalevi aiale praeguse Viru keskuse kohal; (vasakul) spordiplatsilt Vene turule viiv peavärav ja (paremal) hooned "vana" Gonsiori tänava alguse mõlemal poolel
Vaade Gonsiori tänavale idapoolsest otsast Laagna tee juures (2020)

Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. See läbib Südalinna, Kompassi, Raua, Torupilli ja Kadrioru asumit. Ligi 1,6 km pikk tänav on üks linnaosa pikimatest.

Gonsiori tänav saab alguse Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks. Tänav kulgeb peaaegu sirgelt läänest itta.

Algusest lõpu poole minnes on Gonsiori tänaval ühine ristmik (vasakult) Laikmaa ja Maneeži tänavaga, (paremalt) Kivisilla tänavaga, (vasakult) Reimani ja Raua tänavaga, (risti) Pronksi tänava ja Kreutzwaldi tänavaga, (paremalt) Jakobsoni, Kuhlbarsi ja Laulupeo tänavaga, (vasakult) Poska tänavaga ning (risti) Vilmsi tänava ja Vesivärava tänavaga. Gonsiori tänav lõpeb Laagna teel.[1]

Tänav on nimetatud Tallinna raehärra Jakob Johann Gonsiori (1794–1865) auks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna ja Gonsiori tänava kaart, 1914

Tallinna rae ja Eestimaa ülemmaakohtu advokaat Jakob Johann Gonsior omandas 1821. aastal neli kinnistut selle tänava ja Tartu maantee alguse piirkonnas, kus praegu asuvad Tallinna Kaubamaja ja Viru keskus. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti pärast seda.

Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänava sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 m põhja pool (Narva maantee pool). Vana Gonsiori tänav oli palju lühem, see lõppes juba ristumisel Reimani tänavaga.

Vana Gonsiori tänava ääres asunud hoonetest on tänaseni säilinud vaid nüüd kvartali sisemuses asuv Gonsiori 5a maja, mille aadress oli algselt Gonsiori 17.

Gonsiori tänav 1928. aasta kaardil

Pärast teist maailmasõda, kui vana Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta märtsipommitamise käigus suures osas hävinenud, planeeriti tänav praegusele sihile ja pikendati seda märgatavalt.

Vana Gonsiori tänava idapoolses otsas, praeguse Gonsiori ja Reimani tänava ristmiku kohal paiknes aastatel 1902–1960 Kuremäe kloostri abiklooster Tallinnas ja kloostri harukirik, mida tavakasutuses kutsuti ka lihtsama nimega "Gonsiori kirik". Ehkki see teise maailmasõja käigus kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada saanud hoone hiljem taastati, otsustati Nõukogude võimuorganite käsul kõik abikloostri hooned (sh kirik) 1960. aastal lammutada.[2]

Aastatel 1950–1991 kandis Gonsiori tänav Vene teadlase Mihhail Lomonossovi auks Lomonossovi tänava nime.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gonsiori 2, 1960. aastal avatud Tallinna Kaubamaja hoone
  • Gonsiori 3, 5-korruseline korterelamu äripindadega, milles paikneb apteek ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna meestekliinik
  • Gonsiori 5a, praegu kvartali sisemuses, algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10 ristmikul asunud hoone, arhitekt Edgar Velbri, kuulus 1930. aastatel "piiritusekuningas" Eduard Krönströmi perele
  • Gonsiori 8, 1962. aastal ehitatud 5-korruseline korterelamu, Nõukogude tüüpprojekt 1-317-21 ("hruštšovka")
    • Kompassi plats, kuhu 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega (lammutati 2019)
    • Praegusest Kompassi platsist ida pool, "vana Gonsiori tänava" otsas, asus aastatel 1902–1960 Kuremäe kloostri abiklooster koos harukirikuga (nn Gonsiori kirik, ehitatud 1900–1902, arhitekt Nikolai Nikonov)
  • Gonsiori 10, 1962 tüüpprojekti 1-317A-12 järgi ehitatud korterelamu, äripindadega esimesel korrusel; hoones tegutses varem Tallinna telefonikaugejaam ja toidukaubastu kaupluse "Kiiev" filiaalkauplus "Kalev"[3]
  • Gonsiori 12, 1980 ehitatud 5-korruseline korterelamu äripindadega, mille 1. korrusel on toitlustusasutus; 1980. aastatel asus 1. korrusel kauplus Orbita
  • Gonsiori 13, 1961 ehitatud 5-korruseline korterelamu
  • Gonsiori 14, 1928–1930 ehitatud, algselt Jannseni 9/9a maja, ehitusühingu "Oma Kodu", algselt aastani 1932 "Ametniku Kodu", kultuurimälestis nr 27043[4] (hooned projekteeris arhitekt Herbert Johanson)
  • Gonsiori 17, 1939 ehitatud korterelamu, laiemalt tuntud kui "kindralite maja" (algselt Gonsiori 31), arhitekt Edgar Johan Kuusik
  • Gonsiori 17a, 1970. aastal "kindralite maja" külge uue tiivana ehitatud 5-korruseline korterelamu
  • Gonsiori 18, 1959–1963 tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud korterelamu[6] (arhitektid Harald Arman, Ants Mellik, Alar Kotli, Heino Parmas, Leonid Volkov)[7][8]
  • Gonsiori 21, 1965–​1972 ehitatud Eesti Raadio ja Raadio 2 hoone (uus raadiomaja), kultuurimälestis nr 8138,[9] projekteeritud arhitektide Ado Eigi ja Jüri Jaama poolt (varem ehitatud "vana raadiomaja" asub aadressil Kreutzwaldi 14)
  • Gonsiori 23a // Kreutzwaldi 19, 1932 ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8136,[10] arhitekt Herbert Johanson
  • Gonsiori 25, 1937 ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8139,[11] hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk
  • Gonsiori 27, 1965 ehitatud Eesti Televisiooni ja Eesti Rahvusringhäälingu hoone (arhitektid Paula Koido ja Paul Madalik)[12]
  • Gonsiori 29, 1950 ehitatud elamu (arhitektid Peeter Tarvas ja Heiki Karro), kunagise Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi haldushoone, esimene pärast teist maailmasõda ehitatud suur haldushoone[13]; ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumitöötajate elamuga (vt Gonsiori 31)
  • Gonsiori 30, 1939 ehitatud 4-korruseline korterelamu, algselt Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu "Oma Tuba" maja
  • Gonsiori 31, 1950 ehitatud, algselt Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi (ministeeriumi) töötajate elamu (arhitekt Heiki Karro); üks esimesi kõige suurematest pärast Teist maailmasõda Tallinnas ehitatud kivist kortermajadest;[14] majas on 70 korterit (1-, 2- ja 3-toalised; väikeste korterite suurt arvu hoones põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis)
  • Gonsiori 32, 1961 ehitatud 4-korruseline korterelamu, 1. korrusel tegutses kuni 1990. aastateni toidukaubastu kaupluse "Kiiev" filiaalkauplus "Pärna"[15]
  • Gonsiori 33, 1990 ehitatud elamu, arhitekt Avo-Himm Looveer[16]
  • Gonsiori 34 (varem Gonsiori 58), algselt korteriühingu "Peavari" 4-korruseline korterelamu, ehitatud 1940 (arhitekt Boris Tšernov)
  • Gonsiori 38, 1960. aastal ehitatud Tallinna 42. Keskkooli (praeguse Kadrioru Saksa Gümnaasiumi) hoone.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ekspresskataloog 2005, lk 35. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000
  2. Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel, www.DELFI.ee, 02.01.2019
  3. Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26. septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja
  4. Elamugrupi Viiralti 3-9 // Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Tuletõrjehoone Raua t.2, 1938-1939.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 9
  7. Ardo Kaljuvee (10. veebruar 2007). "Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov". Eesti Päevaleht. Vaadatud 15. novembril 2018.
  8. "Leonid Volkov". Raamatukoi raamatupood. Kuutõrvaja OÜ. 2018. Vaadatud 16. novembril 2018.
  9. Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. F.R.Kreutzwaldi t. 19, 1932.a . kultuurimälestiste riiklikus registris
  11. Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. Epp Lankots,EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 10
  13. Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 11
  14. Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 12
  15. Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja
  16. Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 13

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]