Müürivahe tänav

See artikkel räägib tänavast Tallinnas; tänava kohta Tartus vaata artiklit Müürivahe tänav (Tartu)

Kaart

Müürivahe tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Müürivahe tänav ulatub Rüütli tänava ja Harju tänava ristmikult Bremeni käiguni, ristudes Vana-Posti tänava, Suur-Karja tänava, Väike-Karja tänava, Viru tänava, Katariina käigu ja Munga tänavaga. Algselt kujutas Müürivahe tänav Tallinna all-linna ida- ja lõunaküljel paiknevat Tallinna linnamüüri kaitsekäiku. Enamasti kitsas tänav on Harju ja Suur-Karja tänava vahelisel lõigul kaks korda laiem, sest sinna ehitati teise maailmasõja ajal purustatud hoonete asemele uued ning samal ajal laiendati tänavat.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Müürivahe 2, restoran Gloria hoone
Müürivahe 11 // Suur-Karja 15
Müürivahe 12 // Vabaduse väljak 4, Assauwe torn
Müürivahe 12 // Vabaduse väljak 4, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Müürivahe 14 // 16 // Suur-Karja 18 // Vabaduse väljak 2, Valli baar. Valli baari interjöörid on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28313.^[1]
Müürivahe 17 // Väike-Karja 5 // Sauna 4
Suur-Karja 17, hoone on ehitatud 1890 ja renoveeritud 2006. aastal. Enne hoone ümberehitust asus hoones Eesti Rahvapank. Hoones asub Savoy Boutique Hotel.
Müürivahe 19 // Sauna 6, hoone moodustab koos oma tagahoonega Müürivahe 19) tervikliku ansambli. Kultuurimälestis nr 3079.^[2]. Hoone ehitati ümber 18. sajandil, sellest ajast pärinevad ka Sauna tänav 6 praegune hilisbarokne sisetrepp, välisuks ja fassaadikujundus.
Müürivahe 20, elamu ja äripinnad, millel kohvik Must Puudel
Müürivahe 21 // Sauna 8, on tüüpiline hiliskeskaegne diele-dornse plaanilahendusega elamu. Sauna tänavale on suunatud peahooned, Müürivahe tänaval paiknevad õueväravahooned. Kultuurimälestis nr 3080.^[3]
Müürivahe 22 // Pärnu maantee 10 // Suur-Karja 23 // Väike-Karja 10 // 12 hoone on kultuurimälestis nr 3056.^[4] Arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1912). Hoones tegutsevad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.
Müürivahe 24 // Väike-Karja 7, Erich Jacoby ja Hermann Bergi projekteeritud 5-korruseline hoone äripindadega esimesel ja korteritega ülemistel korrustel
Müürivahe 48, Hellemani torn

Vaade Müürivahe tänavale Hellemani tornist
Purskkaev Müürivahe tänaval
Müürivahe tänav
Müürivahe tänav
Pekingi Restoran Müürivahe tänaval
Müürivahe tänav, vaade Viru tänavalt
Majandusministeeriumi hoone Harju tänava ja Müürivahe tänava nurgal
Suur-Karja 17
Erich Jacoby ja Hermann Bergi projekteeritud hoone Müürivahe 24 // Väike-Karja 7
Vaade Müürivahe tänava ja Väike-Karja 7, 5, 3, 1 ristmikule

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Müürivahe tänav on kujunenud endisest kaitsekäigust Tallinna linnamüüri ääres. Tänava üheks küljeks oli linnamüür. Müürivahe tänava endised nimed on olnud tänav Müüride vahel (Zwischen den Mauern) ja Müüri tänav (Mauerstrasse). Viru tänava ja Munga tänava vahelist osa ehk Müürivahe põiktänavat nimetati Mungaõueks (Münkenhof). 1872. aasta 3. veebruari otsusega nimetati tänav Müüri tänavaks. Eestikeelse nimena jäi käibele Müürivahe tänav.

Müürivahe tänavas Harju värava lähedal^[5] asus Püha Rochuse Vennaskonna katkutõbiste maja-varjupaik^[6], mis eksisteeris kuni Liivimaa sõjani ja kinnistu müüdi eraisikule alles 17. sajandi keskel. Kinnistul asus üks Tallinna omaaegseid kuulsaid lõbumaju, mis kandis nime Punane Klooster^[7].

20. sajandi alguses hakati müüri äärde 1820. aastatel püstitatud elamuid, kuure, talle ja töökodasid lammutama ning maad linnale tagasi ostma, et taastada Müürivahe tänav endisel kujul.

Müürivahe tänav ristub Vana-Posti tänavaga, kus ristmikuni ulatunud teravnurksel krundil asuvad hooned põlesid varemeiks 1944. aasta märtsipommitamisel ning neid ei taastatud, varemed lammutati. Praegu asub samas kohas aastatel 1953–1955 ehitatud kino Sõprus esisel suur kolmnurkne plats purskkaevuga.