Tutkas

Allikas: Vikipeedia
Tutkas
Philomachus pugnax (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae
Perekond: Philomachus
Merrem (1804)
Liik: Tutkas
Ladinakeelne nimetus
Philomachus pugnax
Linnaeus (1758)

Tutkas (Philomachus pugnax) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik. Ta on tutka perekonna (Philomachus) ainus liik.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas on keskmise suurusega kahlaja, isaslinnud on emastest märgatavalt suuremad - isaste kehapikkus on 29–32 cm ja tiibade siruulatus 54–60 cm, emastel vastavalt 22–26 ja 46–49 cm. Kõige silmatorkavam välistunnus on isaslindude pesitsusaegne sulgkrae.

Levik ja asurkonna seisund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Liigi üldarvukuseks on hinnatud 2 280 000 pesitsevat emaslindu.[2] Tutka Euroopa haudeasurkonda hinnati 1990. aastatel mõõdukalt kahanevaks, sealhulgas vähenes tema arvukus võtmetähtsusega pesitsusaladel Venemaal ja Rootsis. Eesti asurkond kahanes sel perioodil enam kui poole võrra[3] ja see suundumus on jätkunud. Kui veel 1998–2002 pesitses siin hinnanguliselt 100–200 emaslindu[4], siis aastaks 2010 on Eestis säilinud tutka asurkonna suurus kahanenud 10–30 emaslinnuni.[5]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas pesitseb erinevatel avamaastikel – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumeda häguse mustriga muna.

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljaspool pesitsusaega on tutkas parvelise eluviisiga ja võib moodustada väga suuri kogumeid.

Tutka emaslinnud valivad sigimispartneri isaste turniirilaadse mängurituaali põhjal. Mäng ja paarumine toimub väljakujunenud mängupaikades.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas toitub niisketel rohumaadel ja pehmes mudas. Tutka toiduks on peamiselt selgrootud, eriti putukate valmikud ja vastsed, ka väheharjasussid. Väljaspool pesitsusaega on oluline ka taimne toit, peamiselt seemned.

Rahvapärased nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isaslindude turniirikäitumise järgi on tutkast nimetatud näiteks riiukukeks, rookukeks, sopakukeks, tapakikkaks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2009). "Philomachus pugnax." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Zöckler, C. 2002. A Comparison between Tundra and Wet Grassland Breeding Waders with Special Reference to the Ruff (Philomachus pugnax). Schriftenreihe für Landschaftspflege und Naturschutz 74.
  3. BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series 12.
  4. Elts, J. jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Hirundo 16: 58–83. [1]
  5. Kotkad, metsised ja naaritsad on nüüd parema kaitse all. Eesti Päevaleht, 29. detsember 2010.