Tutkas

Allikas: Vikipeedia
Tutkas
Philomachus pugnax (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae
Perekond: Philomachus
Merrem (1804)
Liik: Tutkas
Ladinakeelne nimetus
Philomachus pugnax
Linnaeus (1758)

Tutkas (Philomachus pugnax) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik. Ta on tutka perekonna (Philomachus) ainus liik.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas on keskmise suurusega kahlaja, isaslinnud on emastest märgatavalt suuremad - isaste kehapikkus on 29–32 cm ja tiibade siruulatus 54–60 cm, emastel vastavalt 22–26 ja 46–49 cm. Kõige silmatorkavam välistunnus on isaslindude pesitsusaegne sulgkrae.

Levik ja asurkonna seisund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Liigi üldarvukuseks on hinnatud 2 280 000 pesitsevat emaslindu.[2] Tutka Euroopa haudeasurkonda hinnati 1990. aastatel mõõdukalt kahanevaks, sealhulgas vähenes tema arvukus võtmetähtsusega pesitsusaladel Venemaal ja Rootsis. Eesti asurkond kahanes sel perioodil enam kui poole võrra[3] ja see suundumus on jätkunud. Kui veel 1998–2002 pesitses siin hinnanguliselt 100–200 emaslindu[4], siis aastaks 2010 on Eestis säilinud tutka asurkonna suurus kahanenud 10–30 emaslinnuni.[5]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas pesitseb erinevatel avamaastikel – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumeda häguse mustriga muna.

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljaspool pesitsusaega on tutkas parvelise eluviisiga ja võib moodustada väga suuri kogumeid.

Tutka emaslinnud valivad sigimispartneri isaste turniirilaadse mängurituaali põhjal. Mäng ja paarumine toimub väljakujunenud mängupaikades.


Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tutkas in Nederlandsche Vogelen 1770

Tutkas toitub niisketel rohumaadel ja pehmes mudas. Tutka toiduks on peamiselt selgrootud, eriti putukate valmikud ja vastsed, ka väheharjasussid. Väljaspool pesitsusaega on oluline ka taimne toit, peamiselt seemned.

Rahvapärased nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isaslindude turniirikäitumise järgi on tutkast nimetatud näiteks riiukukeks, rookukeks, sopakukeks, tapakikkaks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2009). "Philomachus pugnax." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. Zöckler, C. 2002. A Comparison between Tundra and Wet Grassland Breeding Waders with Special Reference to the Ruff (Philomachus pugnax). Schriftenreihe für Landschaftspflege und Naturschutz 74.
  3. BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series 12.
  4. Elts, J. jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Hirundo 16: 58–83. [1]
  5. Kotkad, metsised ja naaritsad on nüüd parema kaitse all. Eesti Päevaleht, 29. detsember 2010.