Arutelu:Tutkas

Parem oleks teha perekonna kohta eraldi artikkel. Andres 20. juuli 2010, kell 12:14 (EEST)

Parem oleks igale ühe liikmega taksonile eraldi läheneda ja vaadata, kas eraldi artiklid on põhjendatud. Saaksin aru, kui perekonnas on varem rohkem liike olnud või mõnikord arvatakse perekonda rohkem liike. Inglise vikis on küll arutatud, kas säärasel artiklil peaks perekonna või liigi nimi olema, aga ma ei leia, et keegi seal sellistel juhtudel mitut artiklit mõistlikuks oleks pidanud. Pikne 20. juuli 2010, kell 12:52 (EEST)

Minu meelest on eraldi artiklid alati põhjendatud, sest see teeb esituse selgemaks. Perekonna artikkel räägiks spetsiifiliselt taksonist. Andres 20. juuli 2010, kell 14:49 (EEST)

Peaks ju selge olema, kui on öeldud, et tegu on perekonna ainsa liigiga. See artikkel siin räägibki septsiifiliselt perekonna taksonist (ühtlasi ka liigist). Minu meelest läheb esitus segasemaks, kui samast asjast kirjutatakse kahes kohas. Erinevad mõisted ei pea tingimata erinevaid artikleid tähendama. Igale juhule tuleks eraldi ja mõistlikkuse piirides läheneda. Pikne 20. juuli 2010, kell 15:17 (EEST)

Minu meelest on praktiline just eraldi artiklid teha. Näiteks ei ole perekonna eristavad tunnused samad, mis liigi tunnused. Tuleb ju ka kirjutada, miks see liik on eraldi perekonda arvatud, ja see ei kuulu liigiartiklisse.

Ja kui varem ei arvatud seda liiki sellesse perekonda, siis ei ole seos liigiga ühene.

Samuti tekitab segadust, kui ümbersuunamine läheb perekonna nimelt liigi artiklisse. Mida pikemaks jutt läheb, seda segasem on liitartikkel. Andres 20. juuli 2010, kell 15:29 (EEST)

Kuidas ei ole perekonna- ja liigitunnused samad (või ei käi ühtlasi teineteise kohta)? Või miks eraldi perekonnas olemist puudutav ei kuulu liigiartiklisse?

Kui liiki arvati varem ka teise perekonda, siis kõik antud perekonda puudutav on ikkagi seotud just antud liigiga. Ühesuse puudumine oleks nüansside küsimus ja see minu meelest ei tee eraldi artiklitest veel eesmärki omaette. Ühese puudmine oleks nii ka tõlgendamise küsimus, kuna praeguse käsitluse järgi on ühesus siiski olemas. Ja eraldi artiklite tegemist tuleks põhjendada konkreetse juhtumi juures, kus üks või teine põhjendus pädeb.

Ma ei usu, et pikk artikkel ja ümbersuunamine midagi segaseks teevad, kui kohe sissejuhatuses on öeldud, et perekonnas on üks liik. Pikne 20. juuli 2010, kell 15:54 (EEST)

Minu meelest peaks vaikimisi olema igast mõistest eraldi artikkel ning liitartikli tegemiseks peaks olema eriline põhjus. Kui mõisted on teineteisega läbi põimunud, siis ei ole mõtet eraldi artiklit teha. Liigi ja perekonna jt taksonite mõisted ei ole omavahel niiviisi läbi põimunud, seos nende vahel on väline.

Liiki võib kirjeldada väga üksikasjalikult, aga perekondi eristavad tunnused on kindlasti üldistatumad. Igal taksonite tasandil on eristavad tunnused erinevad. Kui me võrdleme ühe liigiga perekonda mitme liigiga perekonnaga, siis erinevused on sama laadi nagu kahel mitme liigiga perekonnal.

Liigi seisukohast ei ole perekonnal tähtsust. See, et perekonnas on ainult üks liik, käib perekonna, mitte liigi kohta. Kui näiteks uus liik avastatakse, siis muutub teadmine perekonnast, mitte liigist.

See, et liik on arvatud eraldi perekonda, tuleneb võrdlusest teiste perekondadega, mitte teiste liikidega.

Antud perekonda puudutav ei ole paratamatult seotud ühe liigiga, nagu ka antud liiki ei arvata paratamatult kindlasse perekonda.

Segasus tuleb sellest, et perekonda ei käsitleta eraldi, vaid liigi juures. See nõuab vormistuse ühtsuse rikkumist. Samuti on liitartikli puhul raskem orienteeruda, millest parajasti jutt on.

Ka liitartikli tegemine ei ole omaette eesmärk. Andres 20. juuli 2010, kell 17:05 (EEST)

Eri perekondade kõrvutamise teeb liitartikkel raskeks. Andres 20. juuli 2010, kell 17:06 (EEST)

Kui avastatakse uus liik senisesse ühe liigiga perekonda, saab artikli hiljem vastavalt vajadusele tekitada.

Minu meelest perekonda puudutav on paratamatult seotud ühe liigiga, sest antud perekonda poleks, kui antud liik sinna ei kuuluks.

Inglise viki vormistus on ju ühtne, kui eeldamisi on ühe liigiga perekonda puudutav ühes liigiga (või ühe liigiga selts ühes sugukonna, perekonna ja liigiga).

Ma ei näe erilist vajadust orienteerumaks selles n-ö liitartiklis perekonna ja liigi mõiste vahel, kui peaasjalikult kirjutatakse samast asjast. Pikne 20. juuli 2010, kell 17:36 (EEST)

Minu meelest ei kirjutata üldse samast asjast, sest perekonnaartiklis räägitakse spetsiaalselt taksonist.

Vormistus ei ole ühtne, kui mõne perekonna kohta on artikkel, mõne kohta mitte.

Artikli saab muidugi tekitada. Tahtsin lihtsalt illustreerida teemade seose lõtvust.

Täpselt samuti on perekond liikidega seotud ka juhul, kui perekonnas on mitu liiki. Muud paratamatust siin pole. Andres 20. juuli 2010, kell 20:43 (EEST)

Meil on erinevad arusaamad selgusest. Katsume leida niisuguse lahenduse, mis oleks mõlemale enam-vähem vastuvõetav.

Minu ettepanek on rääkida artiklis perekonnast nii palju, kui Sa vajalikuks pead, ning teha ka eraldi artikkel. Andres 21. juuli 2010, kell 08:45 (EEST)

Ma ei arva, et siin tuleks rääkida "millestki muust" nii palju, kui mina vajalikuks pean. Kui siin räägitakse perekonnast, räägitakse ühtlasi ka liigist.

Kui keegi on eales kirjeldanud antud perekonna tunnuseid, jättes kõrvale üksikasjalikumad liigi tunnused, käib perekonna kirjeldus ikkagi ka just antud liigi kohta ja vastupidi.

Eraldi artikkel tähendab paratamatult ühest asjast kahes kohas kirjutamist ja ma ei näe selles lahendust. Küllap paljud teiste vikide kasutajadki oskaks mõisteid eristada, aga arvatavasti just praktilisel kaalutlusel eraldi artikleid pea kuskilt ei leia. Pikne 21. juuli 2010, kell 09:50 (EEST)

Lähtun sellest, et tuleb tõsiselt võtta lugejate erinevaid vajadusi ning püüda neid rahuldada. Kas Sul on mõni muu ettepanek, kuidas seda teha.

Minu meelest on selgem, kui liigi artiklis perekonda ainult mainitakse, aga kui Sinu meelest on selgem, kui perekonnast pikemalt räägitakse, siis ma aktsepteerin seda, aga palun, et Sa arvestaksid neid eeliseid, mis minu jaoks on eraldi artiklil.

Jutt perekonna esmakirjeldamisest ei ole jutt liigist.

Perekonna puhul ei ole asi kirjelduse detailsuses, vaid nendes eritunnustest, mille tõttu on peetud vajalikuks eraldi perekonda. See ei ole jutt liigist.

Minu meelest me ei peaks teisi vikisid lihtsalt eeskujuks võtma, vaid ise otsustama.

Teatud määral dubleerimine on paratamatu, mitte ainult siin, vaid ka näiteks kõigis perekonnaartiklites. Dubleerimist vähendab just see, kui püütakse jääda teema piiridesse. Ja minu meelest ei ole dubleerimisest suurt kahju. Andres 21. juuli 2010, kell 11:01 (EEST)

Ausalt öeldes ma ei saa aru, kuidas ei ole jutt liigist või vastupidi, kui üheliigilist perekonda puudutav käib ühtlasi ka just selle ühe liigi kohta – see takistab mul neid teisi eeliseid mõistmast. Vabandust. Pikne 21. juuli 2010, kell 11:19 (EEST)

Infokastis on kirjutatud: "Perekond: Philomachus Merrem (1804)". See ei ole ju liigi kohta. Peale selle on artiklis öeldud, et tegu on perekonna ainsa liigiga. Rohkem perekonnast juttu ei ole.

Minu meelest ei ole see "Merrem (1804)" selles artiklis teemakohane, aga ma ei ole ka selle alleshoidmise vastu, kui artiklit peetakse niiviisi selgemaks. Andres 21. juuli 2010, kell 11:43 (EEST)

---

Keeletoimetamismärkus on kriipsude pärast. Andres 20. juuli 2010, kell 12:14 (EEST)

Ma otsiksin seda märkust kõigepealt artikli ajaloost. Pikne 20. juuli 2010, kell 12:52 (EEST)

Kogemata jäi panemata, sellepärast panin siia. Aga pole üldse kindel, kust keegi otsib. Andres 20. juuli 2010, kell 14:49 (EEST)