Tiit Kikas

Tiit Kikas
Tiit Kikas
	Tiit Kikas (2023)
Sündinud	16. oktoober 1975 (48-aastane); Tallinn, Eesti
Stiilid	pärimusmuusika, elektrooniline muusika, filmimuusika, muusikal
Elukutse	muusik, helilooja
Pill	viiul, laserharf, droonipill, flööt, parmupill
Seotud esitajad	Vägilased, Justament, Tuļļi Lum, Dagö, Folkmill, Jääboiler

Tiit Kikas (sündinud 16. oktoobril 1975 Tallinnas) on Eesti muusik ja helilooja.

Elulugu ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Viiuliõpinguid alustas Tiit Kikas nelja-aastaselt ning tema muusikaline areng viis teda mitmete žanrite ja instrumentide juurde. 1990. aastate alguses tärkas temas huvi pärimusmuusika vastu, eriti paelus teda traditsiooniline Iiri viiulimuusika. Hiljem keskendus ta elektroonilisele ja etnotaustaga maailmamuusikale. Ta on musitseerinud mitmetes eri stiilides, sh etno, popp, rokk, džäss ja crossover.

Aastatel 1995–1996 õppis Kikas Soomes Sibeliuse Akadeemias pärimusmuusika ja stuudiotöö erialal. 2011. aastal kaitses ta džässmuusika erialal diplomitöö Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, kus ta on hiljem juba ise õpetanud digitaalset muusikasalvestust, järeltöötlust ning filmi, etenduste ja esitluste helindamist.

Pillid[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Kikas on tuntud ka oma unikaalsete instrumentide ja pillide mitmekesisuse poolest. Alates 2004. aastast on ta arendanud Eestis ainulaadset lava-show'd, kus kasutab laserharfi. See instrument loodi spetsiaalselt 2004., 2005. ja 2007. aastal toimunud Leigo järvemuusika festivali "Suurte masinate" ja "Suurte sõjamasinate" kontserdi triloogia tarbeks, mida esitati koos ansambliga No Big Silence.

Koostöös Rolf Roosaluga sündis kontserdisari "Helgus" (2018–2021), mis ühendas heli ja valguse. Sellest kontsertsarjast sündis 2021. aasta augustis ka kontsertalbum.

Tiit Kikas on tuntud erikujuliste pillide kasutajana, ta on arendamas maailmas ainulaadset^[viide?] muusikainstrumenti – droonipilli. See instrument koosneb 16 droonist ning MIDI-klaviatuurist ning esmakordselt kasutati seda Metsatöllu 20. sünnipäeval 2019. aastal. Droonipill ehitati spetsiaalselt Eesti Kontserdi sarja "Tehnoloogia ja muusika" tarbeks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Kikas on olnud helilooja ja arranžeerija rohkem kui saja muusikaalbumi juures ning loonud muusika enam kui kolmekümnele filmile, sealhulgas mängufilmidele, animatsioonifilmidele, dokumentaalfilmidele ning telesaadetele. Lisaks on ta kirjutanud originaalmuusikat mitmele muusikalile ning teinud muusikalisi kujundusi teatrilavastustele.

Kirile Loo plaat "Lullabies for Husbands", mille produtsent oli Tiit Kikas, jõudis Euroopa maailmamuusika edetabeli (European World Music Chart) kahekümne parima hulka.

2021. aasta 10. augustil toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas Kikase (helilooja, arranžeeringud) lühiooperi "Ööbik ja üliõpilane" maailmaesmaettekanne. Libreto kirjutas Jaagup Kreem. Lühiooper on kirjutatud Oscar Wilde'i jutustuse "Ööbik ja roos" ainetel Tartu linna päeva festivali "Ooperisümbioos" viiendaks sünnipäevaks. Ülikoolilinna Tartu auks kandis teos nime "Ööbik ja üliõpilane". Ooperi solistid olid sopran Elina Netšajeva, metsosopran Kai Rüütel, tenor Reigo Tamm ja bariton Raiko Raalik. Ooperikooris osales E STuudio noortekoor, koormeistrid Külli Lokko ja Kärolin Tuisk. Kaasa tegid Pärnu linnaorkester ja dirigent Kaspar Mänd.

Kikasel on ilmunud kaks sooloalbumit. "String Theory" (2007) andsid koos välja Elwood Music ja Rockadillo Records, plaat anti lisaks Eestile välja ka Soomes ja Jaapanis. Teine sooloalbum "101 Clowns" tuli välja märtsis 2012, Eestis esimese ainult digitaalse kogumikuna. Publik on selle väga hästi vastu võtnud – plaadiesitluskontserdid on viinud Kikase esinema ka väljapoole Eestit.

Filmimuusika[muuda | muuda lähteteksti]

2003 – "Ring" (režissöör Andrus Tuisk)
2005 – "Stiilipidu" (režissöör Peeter Urbla)
2008 – "Muskusveise tagasitulek" (dokumentaalfilm, režissöör Vassili Sarana)
2010 – "Aeg on siin" (dokumentaalfilm, režissöör Marje Jurtšenko)
2010 – "Näkilugu" (tudengifilm, režissöör Heleri Saarik)
2012–2017 – "Miriami" multifilmid (animafilm)
2013 – "Tulekahju paine" (dokumentaalfilm, režissöör Riho Västrik)
2015 – "Must alpinist" (mängufilm, režissöör Urmas E. Liiv)
2019 – "Kiirtee põrgusse" (mängufilm, režissöör Urmas E. Liiv)
2022 – "Tuljak" (lühianimafilm, režissöör Riho Unt)
2023 – "Täiuslik sõbranna" (põnevusseriaal^[viide?], režissöör Ergo Kuld, Elisa Eesti)
2024 – "Valetamisklubi" (põnevusseriaal^[viide?], režissöör Ergo Kuld, TV3)

Muusikalid[muuda | muuda lähteteksti]

2011 – "Libahunt" (helilooja koos Jaagup Kreemiga, arranžeerija)
2012 – "Shrek" (muusikaline juht) Eesti nuku- ja noorsooteater
2015 – "Tooma jõululegend" (helilooja koos Priit Pajusaarega, arranžeerija)
2016 – "Mardileib" (arranžeerija)
2019 – "Uksed" (helilooja koos Jaagup Kreemiga, arranžeerija)

Ansamblid ja muud projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kikas on olnud elektriviiuli solist Urmas Sisaski satelliitkontserdi "Triangulatsioon" op. 105 elektriviiulile ja keelpilliorkestrile esiettekandel, esitanud solistina Eduard Tubina loomingut Kihnus ERSO saatel ning Leipzigis MDR-i sümfooniaorkestri saatel Kristjan Järvi dirigeerimisel, samuti osalenud veel mitmesugustes projektides.

Kikas on mänginud ansamblites Vägilased, Justament, Tuļļi Lum, Dagö, Folkmill ja Jääboiler.

2002. aastal loodi koostöös Villu Veskiga vahenumber Eestis Saku Suurhallis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusele. Kikas ja Veski viimistlesid ja miksisid vahenumbri Inglismaal Peter Gabrieli Real Worldi stuudios.

2011. aastal oli Tiit Kikas Eesti noorte tantsupeo muusikaline juht.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Kikas ja Rolf Roosalu "Now we are free" telesaates "Hommik Anuga", ETV 17. oktoober 2021