Taskuhääling

Allikas: Vikipeedia

Taskuhääling ehk podcast on standard, mis võimaldab taskuhäälingu saadete tellija arvutis jooksval programmil märgata lisandunud saateid ning neid automaatselt tema arvutisse (ja MP3-mängijasse) laadida[1].

Taskuhäälingu olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taskuhäälingu puhul saab tellija ise valida, millal ja milliseid saateid ta kuulab. Seetõttu räägitakse taskuhäälingust ka kui „asünkroonsest“ ehk „on demand“ raadiost. „On demand radio“ võiks näiteks tõlkida ka „nõuderaadioks“. Samas on „on demand“ raadio ja taskuhäälingu vahel teatud erinevused. „On demand“ raadios võib kuulaja samuti ise oma mängukava koostada, lugusid taasmängida jne, ent taskuhäälingu puhul ei pea kuulaja ise uusi saateid ega lugusid kontrollimas käima, vaid need salvestatakse otse kasutaja kettale ja neid saab kergesti teiste seadmete vahel jagada.[2] Adam Curry nimetab taskuhäälingut ka “meediumiks, mis loob tulevikus võimaluse kõikidel teha ise raadiot, selle asemel, et seda lihtsalt kuulata“ [3].

Populaarne veebientsüklopeedia Wikipedia kirjeldab taskuhäälingut kui digitaalsete audio- või videofailide hulka, mida levitatakse Internetis ühiskasutuseks, ning mida saab alla laadida veebikanalite kaudu kaasaskantavatesse meediapleieritesse ja personaalarvutitesse. Taskuhäälingut eristab teistest digitaalse meedia formaatidest see, et ühe ja sama sisuga materjali on võimalik erinevatel veebisaitidel korraga kasutada, seda saab endale tellida ning see laaditakse automaatselt alla, niipea, kui taskuhäälingu omanik lisab uue materjali [4]. Taskuhääling töötab samal põhimõttel kui RSS voo lugeja või uudisteagregaator (news aggregator) [5]. Ainuke erinevus on siin see, et antud juhul on tekstifaili asemel tegemist audio- või videofailiga.

RSS ja Atom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis RSS

RSS, mida taskuhääling kasutab, on ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication. RSS on väike mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming.[6]. Taskuhäälingu saadete avaldajad kirjeldavad uut materjali XML (Extensible Markup Language) RSS failis, märkides kuupäeva, pealkirja, kirjelduse ning lingi MP3 failile. Automaatselt genereeritud faili nimetataksegi RSS vooks.[7] Audiofail, mis muudab voo tavalisest RSS voost taskuhäälingu saateks, on lisatud RSS manusesse lingina. Niisuguse manus|manuse lisamist võimaldab RSS vormingusse tehtud täiendus, mis on olemas RSS 2.0-s. Mõnes mõttes on see sarnane e-maili manus|manusega.[5] Taskuhäälingu saateid on võimalik lisaks RSSile levitada ka Atom-vormingut kasutades ning ka Atomi puhul on tegemist, XML-põhise sündikeerimisvorminguga, mida kasutatakse veebipäevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade publitseerimiseks, et neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid [6].

Nagu juba mainitud, ei hõlma taskuhääling ainult audiofaile, vaid ka videofaile. Ka videoid saab levitada RSS või Atom-vormingut kasutades. Video taskuhäälingu saateid ehk vidcaste kasutatakse lisaks ajaveebidele ka mittelineaarsete televisioonikanalite puhul. Lineaarse televisiooni puhul on tegemist meediaga, kus vaataja näeb eelnevalt paika pandud programmi vaid kindlalt kanalilt ja kindlaksmääratud ajal [8]. Mittelineaarne televisioon on selle vastand – vaataja saab ise määrata saadete vaatamise aja ja koha. Valitud saateid saab vaataja tellida näiteks oma arvutisse, televiisorisse, digiboksi, meediakeskusse või kaasaskantavasse multimeediumiseadmesse.

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminid „podcast“ ja „podcasting“ võeti maailmas kasutusele 2004. aastal, kombineerides sõnu „iPod“ ja „broadcast“ (ringhääling).[9] Nagu ka termin „broadcast“ võib ka „podcast“ viidata kas materjalide hulgale või meetodile, millega neid materjale üheaegselt avaldatakse – seda viimast nimetatakse ka „podcastinguks“. Näiteks Wikipedias nimetatakse Podcasti omanikku või autorit „podcasteriks“[4], podcasti kasutamist aga „podcatchinguks“[10]. Vastav tarkvara on aga „podcatcher“ [11], mida Peeter Marvet nimetab podcasti tutvustavas saates „taskuhäälingu kliendiks“ [12]. Sõna „podcatching“ aga on Wikipedia põhjal tuletis sisuliselt sünonüümsest sõnast „broadcatching“ [13].

Termini „podcasting“ pakkus 2004. aastal esimesena välja Ben Hammersley oma „The Guardianis“ ilmunud artiklis „Audible revolution“ (Kuuldav revolutsioon). Ta kirjutab: „mp3 mängijad, nagu Apple’i iPod, paljude inimeste taskutes, audio loomiseks mõeldud odav või tasuta tarkvara ning veebilogid Internetis – sellega on olemas kõik koostisosad amatöörraadiote buumi tekkimiseks. Aga kuidas seda nimetada? Audioblogging? Podcasting? GuerillaMedia?“[14]

„Podcast“ kirjeldab tehnoloogiat, mis kasutab audiaalse materjali väljastamist veebilehtedelt vastava materjali kasutajatele, kes tavaliselt kasutavad iPodi või mõnda muud MP3 vormingut toetavat seadet [7]. Kuigi podcast ei ole otseselt seotud Apple’i iPodiga, oli Apple esimene, kes arendas välja ja hakkas kasutama oma kaasaskantavas meediapleieris iPodis podcastingu skripte. Kui aga iPodi kõrvale hakkasid tekkima teisedki seadmed, mis suutsid käidelda podcasti voogusid, defineerisid mõned pooled termini ümber, sõnastades seda kui lühendit väljendist „Personal On Demand broadCASTING“ või soovitasid kasutada hoopiski väljendit „netcast“.[10]

Eesti keelde on IT-alase tõlke ja lokaliseerimisega tegeleva firma Tilde esindaja Valli Voor tõlkinud sõna „podcast“ kui „taskuhääling“, mis oleks paralleel sõnale „ringhääling“, ning sõna „podcasting“ kui „taskuhäälingu saade“. Ühte episoodi taskuhäälingu saatest (episode) soovitatakse aga nimetada „saatelõiguks“.[15]

Nimetus „taskuhääling“ on kasutajate seas ka hästi vastu võetud, seda on laiemalt tutvustanud podcasti üks maaletoojaist, Peeter Marvet. Tema pakub välja ka sõnad „paunhääling“ ja „rahvahääling“, kuigi viimane viitab eelkõige nn isetehtud raadiotele [16]. Kuna podcasti kasutaja ei pea olema vajalikul hetkel raadio ees (ehk sünkroonis), siis räägitakse podcastist ka kui asünkroonsest raadiost.[1] IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat annab podcasti vasteks aga „netisaade“, ning kirjeldab seda kui „audio- ja videofailide levitamist Internetis RSS või Atom vormingus kuulamiseks ja vaatamiseks arvuti või pleieriga“ [6]. Selle ning Podhead.net leheküljelt kirjeldatud „netcast“ eeskujul võiks põhimõtteliselt kasutada ka näiteks terminit „netihääling“. Samas võib see aga eksitav olla, sest neti kaudu võib edastada saateid ka muudel viisidel kui vaid podcasti kujul.

eMug nimetab sõna „audioblogging“ eeskujul podcasti ka „heli-blogiks“.[2] Samuti oleks ilmselt üsna mõistetav ka termin „audioblogi“, eriti kuna see moodustab loogilise paari ka video podcasti eestikeelsele vastele „videoblogi“. E-õppe terminite sõnastik toob sisse mõiste „audiovoog“ ning pakub selle sünonüümina ka mõistet „audiosööde“[17]. Podcastile on pakutud veelgi mitmesuguseid vasteid. Näiteks on Eesti Internetifoorumites olnud välja pakutud sõna „mäluraadio“ ning rootsikeelsest vastest „podradio“ [18] võiks eesti keelde kujundada sõna „podraadio“. Ilmselt oleks võimalusi veelgi, ent sõna „taskuhääling“ on Eesti meediamaastikul juba üsna kindlalt kanda kinnitanud. Kuna tegemist on nüüdseks juba ametlike tõlgetega, siis on soovitatav „podcasti“ tähistamiseks kasutada terminit „taskuhääling“ ning „podcastingu“ tähistamiseks terminit „taskuhäälingu saade“.

Video podcasti kutsutakse mõnikord lühidalt ka „vidcastiks“ või „vodcastiks“[19]. Samuti kasutatakse termineid „videoblog“ ehk „vlog“[20], seda eelkõige ajaveebide kohta, kus postitusteks on videoklipid. Neid termineid kohtab ka eestikeelses meedias, kõige levinum on ilmselt „vlog“. E-õppe terminoloogia sõnastik pakub välja ka terminid „videovoog“, „videohääling“ ja „videosööde“ [17].

Taskuhäälingu ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taskuhäälingu ajalugu

1999. aastal arendas India informaatik Ramanathan V. Guha välja esimese RSS versiooni. 2000. aasta detsembris lasi Ameerika tarkvaraarendaja Dave Winer välja RSS 0.92, millele oli lisatud manusemärgend, mis võimaldas RSS voo kaudu edastada ka audiofaile ning andis tõuke ka taskuhäälingu tekkele. 2001. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Dead laulu. 2003. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üheks arutlusteemaks olid ka audioblogid. Harold Gilchrist demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS manuse ekstraktimisprogrammi ning Kevin Marks esitles skripti, mis võimaldas RSS manuseid alla laadida ning edastada neid iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile. Pärast seda konverentsi pakkus Adam Curry oma ajaveebi lugejatele välja RSS-to-iPod skripti, mis tõstis MP3 failid automaatselt Radio Userlandist iTunesi. 2004. aasta veebruaris sai taskuhääling (podcast) kui nähtus ka omale praeguse nime, mille pakkus The Guardianis välja Ben Hammersley.

Taskuhääling Eesti meedias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis hakati taskuhäälingut kasutama juba 2005. aasta veebruaris, mil Peeter Marvet pani üles Kuku raadio Libauudised[21]. Mõned päevad pärast seda, 2.märtsil 2005, ilmus taskuhäälingu saatena ka esimene Tehnokrati saade, kus Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa tutvustasid taskuhäälingut kui nähtust[22].

2009. aasta seisuga kasutavad Eestis taskuhäälingut 7 raadiojaama ligikaudu 40st:

Lisaks raadiotele kasutavad taskuhäälingut ka teised organisatsioonid ja meediakanalid. Antud nimekiri ei ole lõplik, toodud on vaid mõned näited. Ilmselt saab niisuguseid taskuhäälinguid veel nimetada ja neid tuleb ka järjest juurde. Hetkel võib siiski öelda, et kuigi taskuhääling on Eestis kanda kinnitanud, ei ole ta veel leidnud väga laia kõlapinda võrreldes välismaaga.

Taskuhäälingu saate valmimise etapid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jonathan Sterne et al [23] toovad välja kolm põhilist etappi, mis läbitakse taskuhäälingu saate ehk podcasti ideest kuulamiseni. Samuti on Podcasting Tools veebilehel [24] kirjeldatud mõned sammud, mis läbitakse ideest saate kuulamiseni. Järgnevalt on nimetatuid kombineerides toodud välja 8 erinevat etappi.

A Taskuhäälingu saate tegemine ja üleslaadimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Taskuhäälingu koostaja loob audio- (või video- või teksti-) faili, kusjuures algselt pole tähtis, kas tegu on analoog- või digitaalsalvestisega, tingimusel et lõpptulemus on digiteeritud ning sobiks veebis madala ribalaiusega levitamiseks.
  2. Saade laaditakse seejärel üles veebiserverisse. Taskuhääling toetab järgnevaid failivorminguid: M4A, MP3, MOV, MP4, M4V, ja PDF [25]

B Taskuhäälingu saate häälestamine võrgus „leitavaks“[muuda | redigeeri lähteteksti]

(see protsessi osa toimub tavaliselt automaatselt).

  1. Saate koostaja kirjutab faili, kasutades RSS manusemärgendeid, mis sisaldavad infot (audio)faili kohta, sealhulgas faili asukoht veebiserveris.
  2. Saate tegija avaldab faili staatilisel veebiaadressil, mis võimaldab kasutajatel lisada lingikataloogi oma järjehoidjate hulka. Sellisele kataloogifailile võib juurde panna infot lisatud audiofailide kohta ning audiofailide hulka võib lisada RSS voo.
  3. Lõpuks teavitab saate tegija kuulajaid taskuhäälingu olemasolust. Selleks võib kasutada mitmeid veebilehekülgi, lisades sinna oma taskuhäälingu, näiteks http://www.podcasternews.com/ või http://www.ipodder.org.

C Taskuhäälingu saate allalaadimine ja kuulamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kuulaja, kes on saanud teada taskuhäälingu olemasolust, laadib endale alla uudisteagregaatori või RSS lugeja, mis toetab taskuhäälingut ja/või sünkroonib oma arvutiga traadita seadme, nagu näiteks iPodi. Erinevaid programme on väga mitmeid ning nendest võib lähemalt lugeda peatükist Taskuhäälingu tarkvara.
  2. Teiseks sisestab kuulaja soovitud taskuhäälingu veebiaadressi uudisteagregaatorisse või taskuhäälingu tarkvarasse. Mitmed taskuhäälingu saated on varustatud juba vastava nupuga, mis sellele vajutades automaatselt võtab ühendust arvutis oleva vastava programmiga ning laadib tellitud taskuhäälingu saate kuulaja arvutisse. Sellised programmid on näiteks iTunes ja Juice Receiver.
  3. Lõpuks vaatab kasutaja uue saate agregaatorisse ilmumisel üle vastavate taskuhäälingu saadete kirjelduse ja kuulab neid, mis teda huvitavad. Taskuhäälingu saateid on võimalik kuulata nii netis, isiklikus arvutis või kaasaskantavas meediapleieris.

Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad

Lisaks raadiole on taskuhäälingul tänapäeval väga mitmeid kasutusvaldkondi meditsiinist hariduseni. Näiteks kasutatakse taskuhäälingut lisaks eelpoolnimetatutele muuseumides, meelelahutuses, poliitikas ja paljudes muudes valdkondades.

Taskuhäälingu tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taskuhäälingu tarkvara

Lähtuvalt taskuhäälingu loomise etappidest on esmalt vaja luua digitaalne audio- või videofail, see Internetti üles laadida ning lisada audiofail RSS või Atom voole. Kui taskuhäälingu saade on veebis üleval, laadib taskuhäälingu tellija selle vastavat tarkvara kasutades omale arvutisse ning kuulab seda kas oma arvutis või mõnes kaasaskantavas meediapleieris. Taskuhäälingu üks ideid on see, et tegu ei ole ainult professionaalse meedia pärusmaaga, vaid seda võib sisuliselt teha igaüks. See tähendab, et ka vajaminev tarkvara ja riistvara ulatub kallitest professionaalsetest vahenditest lihtsate, igale huvilisele kättesaadavate tasuta vahenditeni. Peatükis Taskuhäälingu tarkvara on ülevaade taskuhäälinguga seotud tarkvarast. Samuti on eelistatult vaatluse alla võetud vabavaralised vahendid, mis oleksid kättesaadavad kõikidele, ent mainimist leiavad ka tuntumad tasulised programmid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Marvet, P. "Mis on taskuhääling?" KUKU taskuhääling, 2007
  2. 2,0 2,1 Lepalaan, F.: "Podcast" e-Mug: Wiki. Estonian Macintosh User Group, 2008
  3. Curry, A.: "History of Podcasting by Adam Curry" CastWiki, 2005
  4. 4,0 4,1 "Podcast" Wikipedia, 2009
  5. 5,0 5,1 "What is podcasting?" Podcasting Tools, 2009
  6. 6,0 6,1 6,2 Vallaste, H.: "Podcast" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat, 2009
  7. 7,0 7,1 McIntyre, C.: "What is a podcast?" PodcastAlley.com, 2008
  8. "The definition of Linear TV" The Interactive Television Dictionary and Business Index, 2009
  9. "Podcast. Word of the Month" Oxford University Press, 2009
  10. 10,0 10,1 "Podcast dictionary: P-Z" Podhead.net
  11. "Podcatcher" Wictionary, 2007
  12. Marvet, P.. KUKU raadio tehnoloogiarubriik. 2.02.2006. (audio)
  13. "Broadcatching" Wikipedia, 2009
  14. Hammersley, B.: "Audible revolution" The Guardian, 12.02.2004
  15. Voor, V., Jürjens, H.. Infotehnoloogia ja keel I. „Keelekõrv“, 8.11.2008. Vikerraadio. (audio)
  16. Marvet, P., Roonemaa, H.. Tehnokratt. KUKU raadio, 2.03.2005. (audio)
  17. 17,0 17,1 Ohakas, T.: "E-õppe termineid/E-learning terms", 2009
  18. "ATK-sanakirja, viro-ruotsi T" Talentum Media Oy, 2008
  19. "Video podcast" Wikipedia, 2009
  20. "Vlog" Wikipedia, 2009
  21. "LibaUudised" KUKU taskuhääling, 2005
  22. Marvet, P., Roonemaa, H.: "Tehnokratt" KUKU raadio, 2.03.2005
  23. Sterne, J., Morris, J., Baker, M.B., Freire, A.M.: "The Politics of Podcasting" Fibreculture Journal, Issue 13, 2008
  24. "How podcasting works?" Podcasting Tools, 2009
  25. "Making a podcast" Apple, 2009

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]