Taskuhäälingu ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Taskuhäälingu ajalugu on kronoloogiline ülevaade taskuhäälingu ehk podcasti tekkimisest ja arengust.

Taskuhäälingu ajaloost rääkides tuleks alustada varasemast ajast kui 2004, mil taskuhääling ametlikult maailma meediasse, sealhulgas Eestisse jõudis. Audio- ja videofailide jagamine oli võimalik juba enne Interneti sündi. Taskuhääling aga tõi meediasse uuendusena sündikeerimise ehk võimaluse ühte ja sama materjali mitmel veebilehel korraga esitada ja kasutada.

RSS ja Atom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taskuhäälingus kasutatakse materjalide levitamiseks RSS vormingut, mis on taskuhäälingust vaid 5 aastat vanem. 1999. aastal arendas India informaatik Ramanathan V. Guha välja RDFi (Resource Description Framework) ehk siis ressursikirjeldusraamistiku – standardi, mis annab üldise raamistiku metaandmete (nt teema, kuupäev, autor jms) toetamiseks Internetis ja veebis [1]. Sellest saigi esimene RSS versioon – RSS 0.9. Aasta hiljem, 2000. aasta detsembris lasi Ameerika tarkvaraarendaja Dave Winer välja RSS 0.92, mille kõige olulisemaks täienduseks oli RSSile manusemärgendi (enclosure tag) lisamine [2]. See märgend võimaldas RSS voo kaudu edastada ka audiofaile ning andis tõuke ka taskuhäälingu tekkele. 2001. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Dead laulu [3][4].

RSSi edasine arendamine peatus 2003. aasta juulis seoses autoriõiguste andmisega Harvardi Ülikoolile [5], kes RSSi stabiilsuse tagamiseks selle täpse kirjelduse külmutas. Kuna aga RSS vormingus oli mõnede inimeste arvates puudusi, mida külmutamise tõttu enam muuta ei saanud, otsustati luua ka alternatiivne sündikeerimisformaat – Atom, mis sai Interneti standardiks aastal 2007. Idee algatajaks oli USA tarkvaraarendaja Sam Ruby. Uue vormingu ehitamiseks loodi projekt nimega RoadMap [6], mille üheks eesmärgiks oli luua avatud koodiga alternatiivne vorming. Enne, kui jõuti nime „Atom“ juurde, kandis projekt nimesid „Pie“, „Echo“ ja „Necho“.[7]. Kasutusel on aga ka nn Atomic RSS, mis põhimõtteliselt tähendab Atomi elementide lisamist RSS vormingule [8].

Taskuhäälingu sünd ja areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu uuendustega mõnikord juhtub, ei kasutanud esimesel paaril aastal eriti paljud RSSi uuenduslikku võimalust lisada tavalisele RSS voole audiofaili. Uuenduse laiemaks tutvustamiseks ühendas Dave Winer selle oma ajaveebi loomise tarkvaraga – Radio UserLandiga, mida peale tema kasutasid ka „taskuhäälingu isaks“ ehk „podfatheriks“ kutsutud Adam Curry [9], audioblogija Harold Gilchrist jt. Just Gilchrist oli see, kes tegi ettepaneku lisada nimetatud ajaveebi loomise programmile ka võimaluse kasutada audiofaile [10]. Oma esimese ametliku audioblogi avaldas Gilchrist 2002. aasta jaanuaris [11]. Vaid mõni kuu hiljem, 2002. aasta oktoobris, avaldas ta oma audioblogis esimese nn audioblogi saate, kasutades RSS manusemärgendit [12]. Mõni päev varem oli ka Adam Curry oma ajaveebi üles pannud ühe raadiosaate, kasutades RSS manusemärgendit. Ta kirjutab: „Kui te kasutate Radio UserLandi, siis saate te automaagiliselt endale MP3 faili koheseks ettemängimiseks“ [13].[14] Seda võib tegelikult juba nimetada taskuhäälingu saateks, kuigi päris taskuhäälingust eristas seda veel võimalus faile automaatselt Radio Userlandi allalaaditud failide kaustast audiopleierisse laadida.

2003. aasta juunis demonstreeris Stephen Downes audiofailide liitmist ja sündikeerimist oma Ed Radio rakenduses. Ed Radio skaneeris RSS voogusid MP3 failide jaoks, kogus need kokku üheks vooks ja muutis selle kättesaadavaks SMIL või Webjay audiovoogude kaudu.[15] 2003. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis, Berkmani keskuses esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üheks arutlusteemaks olid ka audioblogid [4][16] Harold Gilchrist rääkis audioblogide ajaloost ning demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS manuse ekstraktimisprogrammi [14]. Samuti esitles just sellel konverentsil Kevin Marks skripti, mis võimaldas RSS manuseid alla laadida ning edastada neid iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile [17]. Pärast seda konverentsi pakkus Adam Curry oma ajaveebi lugejatele välja RSS-to-iPod skripti, mis tõstis MP3 failid automaatselt Radio Userlandist iTunesi [18].

2004. aasta veebruaris sai taskuhääling (podcast) kui nähtus ka omale praeguse nime. Selle nime pakkus The Guardianis välja Ben Hammersley [19]. Edasi aga hakkasid asjad kiiresti arenema. Kui näiteks 28. septembril 2004 andis Google’i otsing sõnale „podcast“ ainult 24 vastet [20], siis vaid neli päeva hiljem oli see number juba 2750 ja on sellest ajast peale peaaegu iga päev kahekordistunud.[21] Tänasel päeval (21.03.2010) on see arv juba ligikaudu 94,800,000. Taskuhäälingu kiiret levikut kajastab ka fakt, et juba 2005. aastal, aasta pärast termini loomist, valis New Oxford American Dictionary uudissõna „podcast“ aasta sõnaks, kirjeldades seda kui „raadioülekande või mõne sarnase programmi digitaalset salvestist, mis on Internetis kättesaadav personaalsesse audiopleierisse allalaadimiseks.“ [22]

Taskuhäälingu idee võtsid kiirelt omaks ka mitmed tarkvaraarendajad. Esimene kasutajaliidesega taskuhäälinguprogramm oli iPodderX, mille loojateks olid August Trometer ja Ray Slakinski [23]. Üsna varsti pärast seda tuli turule ka GPL litsentsiga iPodder (nüüd tuntud Juice Receiveri nime all)[21]. Samuti hakati kiiresti välja andma erinevaid õpetusi taskuhäälingu saadete loomiseks ja kasutamiseks.

Tänapäeval kasutab Pew Internet & American Life Projecti 2008. aasta uuringu andmetel taskuhäälingut 19% kõigist Ameerika Internetikasutajatest, ehk pea viiendik. Populaarses taskuhäälingukataloogis Podcast Alley oli aga 2008. aastal 43000 taskuhäälingut ning üle 2 miljoni taskuhäälingu saate. Kõige levinumad on tehnoloogiaalased saated, sellele žanrile järgnevad kohe huumor, religioon ja vaimsus ning äri. Loogiliselt on uue tehnoloogia kiiremini omaks võtnud just nooremad põlvkonnad, kelle taskuhäälingukasutus on alates 2006. aastast kahekordistunud.[24]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vallaste, H.: "RDF" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat, 2009
  2. Winer, D.: "How to hook into UserLand.Com through XML, XML-RPC and SOAP" RSS 0.92. Backend.Userland.Com, 2000
  3. Winer, D.: "Scripting News" 1.11.2001
  4. 4,0 4,1 Sterne, J., Morris, J., Baker, M.B., Freire, A.M.: "The Politics of Podcasting" Fibreculture Journal, 2008
  5. Winer, D.: "Roadmap, RSS 2.0 Specification, RSS 2.0 at Harvard Law"
  6. "Roadmap" Atom Wiki, 2007
  7. Winer, D.: "Tentative endorsement of Echo" Backend.Userland.Com. How to hook into UserLand.Com through XML, XML-RPC and SOAP, 2003
  8. "Atom, Atomic RSS" Mozilla Developer Center
  9. Jardin, Xent: "Audience With the Podfather" Wired Magazine, 14.05.2005
  10. Gilchrist, H.: "Upstreaming new folder/file" Radio UserLand, 2002
  11. Gilchrist, H.: "Audioblog/Mobileblogging News" 13.01.2002
  12. Gilchrist, H.: "Audioblog/Mobileblogging News" 27.01.2002
  13. Curry, A.: "Usernum 1014. Adam Curry's Radio Weblog" 21.10.2002
  14. 14,0 14,1 Gilchrist, H.: "My contribution to Audioblogging/Podcasting, Audioblogging 2.0" 2005
  15. Downes, S.: "Ed Radio, Stephens Web" 2003
  16. "Blogger Con: Day 2 Schedule" Harvard Law School, Weblogs At Harvard Law, 2003
  17. Marks, K.. Real stream of full Audioblogging session. 2003. (video)
  18. Curry, A.: "RSS2iPod. Adam Curry’s Weblog" Väljaanne, 12.10.2003
  19. Hammersley, B.: "Audible revolution" The Guardian, 12.02.2004
  20. Searls, Doc: "DIY radio with PODcasting. Doc Searls' IT Garage" 28.09.2004
  21. 21,0 21,1 Curry, A.: "History of Podcasting by Adam Curry" CastWiki, 2005
  22. ""Podcast" is the Word of the Year" Oxford University Press, 2005
  23. Geoghegan, M.. Podcast Solutions Interview – iPodderX Team. 11.05.2005. (audio)
  24. Madden, M., Jones, S.: "Podcast Downloading 2008" Pew Internet & American Life Project, 2008