Ajaveeb

Allikas: Vikipeedia

Ajaveeb (ehk veebipäevik, ka: blogi, kajam; inglise weblog (lühendatult blog)) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.

Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log'i.

Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Hiljem on lisandunud erinevaid ajaveebide vorme, näiteks rühmade või firma töötajate ühiseid ajaveebe, millesse võib postitada üks inimene või kogu firma töötajaskond. Samuti on tehnoloogia arenguga lisandunud audio- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt audio- või videofailidena. Järjest enam koguvad populaarsust blogimootoritel töötavad raseduse päevikud.

Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, kirjutades isiklikke arvamusi, selgitades oma arusaamu ja väljendades oma seisukohti.

Et viitamise probleem on ajaveebis suhteliselt tähtis, siis enamik ajaveebe loob staatilisi veebikülgi arhiivi koostamiseks ja hoidmiseks. Viimaseid postitusi ja teemasid esitatakse üldjuhul ka RSS-, XML- või ATOM-formaadis, et neid saaks lugeda selleks mõeldud uudistelugemisprogrammidega.

Ettevõtteblogid (ajaveebid)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaveebid on muutunud väga populaarseks ja üheks arvestavaks töövahendiks ettevõttes. Blogimist peetakse kogu internetiturunduse üheks osaks, mis hõlmab lisaks blogile veel ka veebilehte, e-posti, otsimootori optimeerimist (Search engine optimization), klikimaksumust (Pay per click) jne. Blogi kaudu saab laiendada ettevõtte toodet/brändi. Samuti on iga blogis avaldatud sõna otsimootorite kaudu leitav, mis tähendab potentsiaali jõuda ükskõik kelleni ükskõik millal.

Ettevõtteblogi kolm tüüpi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Digitaalmarketingi konsultant Joe Tertel jagab ettevõtteblogid kolme põhirühma:[1]

  • sisekommunikatsiooni blogid (Internal Communication Blogs) – seda tüüpi blogi on suurepärane võimalus jagada ideid ja arutleda probleemide üle kogu organisatsioonis. Siseblogid on näidanud, et see loob ühtsustunnet ja julgustab töötajate osalust organisatsiooni sees.
  • väliskommunikatsiooni blogid (External Company Insight Blogs) – organisatsiooni tutvustavad blogid, mis annavad uue toote või teenuse kohta teavet ja selgitavad organisatsiooni poliitikat. Välisblogid pakuvad ainulaadset läbipaistvust või n-ö akent organisatsiooni. Välisblogi edendab organisatsiooni brändi ja hõlmab brändi positsioneerimist. Tutvustav blogi peab sisaldama ka esitluskogu, mis annab teada, kuidas ettevõte soovib, et teda turul teatakse.
  • ekspertide teemablogid (External Subject-Matter Expert Blogs) – blogid, mis pakuvad ekspertide arvamusi ja vaateid jooksva teema kohta – lisavad ainulaadset usaldusväärsust organisatsioonile.

Ettevõtte sise- ja välisblogid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevõtte Ford Monton sotsiaalmeediajuht Scott Monty räägib aga sisse- ja väljapoole suunatud blogidest.[2]

Sissepoole suunatud (Internally-Focused) blogid:

  • juhtimisorganite siseblogid (Executive Blogs) – võimaldavad ettevõtte juhtidel jagada informatsiooni töötajatele ning julgustavad töötajaid andma tagasisidet juhtkonnale;
  • projekti- või erirakendusblogid (Project or Implementation Specific Blogs) – need blogid on mõeldud konkreetselt neile töötajaile, kes tegelevad selle projekti või erirakendustega ning võimaldavad neil hetkeseisuga kursis olla;
  • konkurentide jälgimise blogid (Competitive Intelligence Blogs) – võimaldavad teha võrdlusluuret ning blogisse kogutakse konkurentide kohta informatsiooni;
  • teadmisjuhtimise ja portaale asendavad blogid (Knowledge Management/Portal Replacement Blogs) – võimaldavad kergesti ja kiiresti jagada suurele rühmale informatsiooni;
  • müügiblogid (Sales Blogs) – võimaldavad müügiesindajail kiiresti ja lihtsalt jagada informatsiooni ja parimaid praktilisi kogemusi;
  • tootearendusblogid (Product Development Blogs) – võimaldavad arendajail ja teistel sidusrühmadel anda tagasisidet ja soovitada uusi ideid;
  • blogitegijate ühenduse blogid (Community of Practice Blogs) – koondavad (blogide) spetsiifilistel tehnilistel ja funktsionaalsetel teemadel arutlevaid isikuid.

Väljapoole suunatud (Externally-Focused) blogid:

  • juhtimisorganite välisblogid (Executive Blogs) – organisatsiooni juhid saavad jagada teavet klientidele, partneritele jt ning küsida neilt tagasisidet;
  • toodete/brändide blogid (Executive Blogs) – lihtsustab toodete ja brändide tutvustamist ning turustamist nn kliendivestluse kaudu;
  • meedia suhte- ja reklaamiblogid (Media Relations/PR Blogs) – eesmärgiks on hoida meediat kursis ettevõttes toimuvaga;
  • turu-uuringu blogid (Market Research Blogs) – külastajaile soovituste andmiseks ja tagasiside saamiseks - ideede ja uuenduste kohta ettevõtte toodete ja teenuste osas;
  • klienditeenindust toetavad blogid (Customer Support Blogs) – klientidel on võimalus esitada küsimusi ja anda tagasisidet, samuti jagada üksteisega vihjeid ja muljeid;
  • müügi- ja partnerlusblogid (Sales and Partner Network Blogs) – koht ettevõtteile, kuhu saab luua võrgustiku mittekonkureerivaile müüjaile ja edasimüüjaile, jagamaks kogemusi ja informatsiooni lihtsalt ja kiiresti.

Ettevõtteblogi strateegia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne blogi loomist ning blogisse uudiste kirjutamist ja informatsiooni andmist oma ettevõtte kohta tuleks Joe Tertel'i sõnul kindlasti määratleda oma sihtrühm ning välja töötada blogimise strateegia. Joe Tertel soovitab küsida endalt mõned lihtsad küsimused:[3]

  1. Kes on blogi kasutajate sihtrühm?
  2. Kuidas minu kasutajad informatsiooni saavad?
  3. Kas sihtrühm hakkaks kasutama ettevõtte blogi?
  4. Millist informatsiooni nad ootavad blogilt?
  5. Kuidas blogimine mõjutab minu ettevõtte brändi?
  6. Kas blogimine aitab täita minu äri ja turustamise eesmärke?
  7. Kes hakkab organisatsioonis blogi pidama?
  8. Kas teil on aega blogi pidamiseks?
  9. Kas konkurendid blogivad ning millist tagasisidet nad blogimise kohta annavad?

Peale küsimustele vastamist ning sihtgrupi määratlemist, teades, mida blogist lugeda tahetakse ja strateegia välja töötamist, on vaja teavitada oma sihtgruppi blogist. Selleks on erinevaid võimalusi: panna link oma veebilehele, saata e-postkaart, tutvustada oma blogi sotsiaalsetes võrkudes. Samuti on kasulik julgustada oma töötajaid rääkima blogist ning lisades e-posti signatuuri (allkirja) juurde ka blogiaadress.

Sammud enne välisblogi loomist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Leia endale sobivaim blogimise tarkvara (Blogger,[4] WordPress,[5] TypePad[6])ning koosta ka töörühm, kes hakkab välisblogiga tegelema;
  • Kujunda blogi nii, et see vastab teie ettevõtte kaubamärgile;
  • Blogi tuleks integreerida brändi ja turundusstrateegiaga;
  • Postita täpselt nii sageli, kui sul on midagi öelda;
  • Sea eesmärgiks objektiivne toon;
  • Tsiteeri oma allikaid;
  • Loe teiste blogisid;
  • Blogi kellelegi teisele, et oleks huvitav;
  • Loo sisemise toimetamise protsess;
  • Jälgi parimaid blogide tavasid;
  • Taga blogile uudisvoog (RSS-formaadis kokkuvõtted), menüü, privaatsus ja kontaktid;
  • Ole loomulik, entusiastlik, teadlik ja loominguline;
  • Mõõda tulemusi.[7]

Sammud enne siseblogi loomist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Määra siseblogi administraator. Üks inimene peaks omama üldist vaatepilti, tundma saidi infrastruktuuri ja olema vastutav mistahes tehnoloogiliste apsude eest ning parandama need.
  2. Otsusta, kes on siseblogi autor. Tihtipeale sellised väikesed blogid nõuavad rohkem kui ühte häält või eksperti. Mõtle välja, kas soovid meeskonnale anda enam õigusi kui ainult kommenteerida sissekandeid.
  3. Hoolitse selle eest, et igaüks meeskonnas tunneb tehnoloogiat, oskab kommenteerida, postitada ja muuta sissekandeid ning mõistab, miks siseblogi kasutatakse. Kui puudub täielik meeskonna toetus ja arusaam, siis ei ole siseblogi pidamisel mõtet.
  4. Anna meeskonnale valikuvõimalusi. Uudisvoog (RSS-formaadis kokkuvõtted) või uudised e-posti teel? Mõlemad!!! Võib-olla on Outlook tark valik ja nad eelistavad selle kaudu informatsiooni saada. Eesmärk on anda meeskonnaliikmetele õigus otsustada, mis neile kõige paremini sobib.
  5. Ahvatle, mõjuta, veena ning anna ja kogu tagasisidet. Siseblogi eesmärk on toetada meeskonda. Jälgi, et kõik tuleks ringiga sinuni tagasi, et näha, kuidas asjad töötavad. Kui siseblogis on lisad või sisu, mis ei toimi ega ole kasulikud meeskonnale – eemalda need. Kui meeskonnaliikmed jätavad kommentaare blogi enda kohta, siis võta aega ja vasta neile.[2]

Uuringud ettevõtteblogidest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii sise- kui ka välisblogid ei ole ärimaailmas uued. 2009. aasta 17. detsembri seisuga peab blogi 15,8 % Fortune 500 ettevõtetest.

2006. aasta juunis läbiviidud JupiterResearch turu-uuring näitas, et 34% suurtest äriühingutest on loonud blogid. 35% küsitlenutest vastasid, et plaanivad peatselt blogi luua. Seega JupiterReasearch’i arvates pidi 2006. aasta lõpuks blogi omama ligi 70% äriühingutest.

Vastavalt 2007. aasta jaanuaris läbiviidud Forrester Research uuringule kasutab 31% turundajaist ettevõtteblogisid oma mõtete teadvustamiseks, 19% kasutab blogisid teadetetahvlina, 14% sisemise arengu või sidepidamise jaoks ning 12% peab välisblogi kommenteerimiseks (tagasiside saamiseks).[7]

Vizu Answers and Advertising Age hiljutine uuring näitab, et 65,7% küsitlustele vastanuist loeb blogisid meelelahutuslikul eesmärgil, 42,5 % soovib rohkem teada saada oma hobide ja huvide kohta, 32,5 % loeb hariduse ning 12,3 % töö eesmärgil.[1]

Ettevõtteblogid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bloginduse alguseks Eestis võib kindlalt lugeda 2001. aasta lõppu, mil tele- ja raadiosaate „Tehnokratt” autorid Peeter Marvet ja Henn Sarv hakkasid oma saateid pöördkronoloogilisel kujul arhiveerima.[8]

Hea ülevaate äriblogide rohkusest saab Blog.Stasion'i[9] alajaotusest "organisatsioonide blogid", kust leiab erinevaid sotsiaalmeedia väljundeid nii ettevõtete, organisatsioonide kui ka riigiasutuste kohta. Blogs.Station [9] on blogide jälgimissüsteem, mis koondab nii veebipäevikute kandeid kui ka muudatusi blogimaastikul tervikuna. Süsteem hoiab silma peal olemasolevatel blogidel, uutel alustajatel ning kasutajate aktiivsusel. Täna on jälgimisel rohkem kui 10 000 eesti veebipäevikut, mis on kordades enam kui ükski teine lahend.

Blogikeskkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Tertel, J. 2009. Blogging Strategically – Part 2 31. oktoober 2009
  2. 2,0 2,1 Monty, S. 2007. Internal & External Blogs – Knowing the Difference 7. november 2009
  3. Tertel, J. 2009. Blogging Strategically – Part 1 31. oktoober 2009
  4. Blogger
  5. WordPress
  6. TypePad
  7. 7,0 7,1 Tertel, J. 2009. Blogging Strategically – Part 3 31. oktoober 2009
  8. Kirst, K. 2007. Ettevõtteblogid Eestis 21. november 2009
  9. 9,0 9,1 Blog.Stasion

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]