Aabasoo
Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi.
Aabasood moodustavad suure osa maailma turbavarudest[viide?].
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Aabasoo on tüüpiline taigavööndi põhjaosale (näiteks Kesk-Karjalale). Nende peamine levikuala on Skandinaavia mäestik, Kesk-Soome, Karjala ja Põhja-Siber (Lääne-Siberi põhjaosas võtavad nad enda alla tohutu pindala). Soomes on aabasood levinud 62. laiuskraadist põhja pool. Põhja-Ameerikas on aabasood peamiselt Alaskas, kus on külm kontinentaalne kliima.
Ka näiteks Muraka soostiku põhjaosa on aabasoo tüüpi.
Ehitus ja teke[muuda | muuda lähteteksti]
Aabasoole on iseloomulik, et selle keskpaik on äärtest tunduvalt madalamal.
Aabasood on tavaliselt suured puudeta sood.
Taimkate[muuda | muuda lähteteksti]
Rabapeenardel kasvavad puhmad ja turbasammal, älvestel tarnad ja turbasammal.
Pakase mõju[muuda | muuda lähteteksti]
Aabasoole on iseloomulik, et suvelgi on maa külmunud.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Vikisõnastiku artikkel: aabasoo |