Aabasoo

Allikas: Vikipeedia
Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009.

Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi.

Aabasood moodustavad suure osa maailma turbavarudest[viide?].

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabasoo on tüüpiline taigavööndi põhjaosale (näiteks Kesk-Karjalale). Nende peamine levikuala on Skandinaavia mäestik, Kesk-Soome, Karjala ja Põhja-Siber (Lääne-Siberi põhjaosas võtavad nad enda alla tohutu pindala). Soomes on aabasood levinud 62. laiuskraadist põhja pool. Põhja-Ameerikas on aabasood peamiselt Alaskas, kus on külm kontinentaalne kliima.

Ka näiteks Muraka soostiku põhjaosa on aabasoo tüüpi.

Ehitus ja teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabasoole on iseloomulik, et selle keskpaik on äärtest tunduvalt madalamal.

Aabasood on tavaliselt suured puudeta sood.

Taimkate[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rabapeenardel kasvavad puhmad ja turbasammal, älvestel tarnad ja turbasammal.

Pakase mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabasoole on iseloomulik, et suvelgi on maa külmunud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]