Sergei Witte
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Krahv Sergei Witte (29. juuni (vana kalendri järgi 17. juuni) 1849 Thbilisi – 13. märts (vkj. 28. veebruar) 1915) oli Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik.
Witte perekond oli ilmselt pärit Hollandist ning elas enne Põhjasõda Baltikumis Rootsi võimu all.
Sisukord |
Tegevus riigijuhtimisel [muuda]
Krahv Witte oli 1891–1892 Venemaa Keisririigi (mille alla kuulus ka Eestimaa ja Liivimaa) teedeminister, aastail 1892–1903 rahandusminister ning viis läbi rahareformi, viies rubla 1897. aastal üle kullastandardile.
Tema ajal kasvas Venemaa majandus edukalt ning paistis, et ees ootab majanduslik õitseng. Kuid siis sattus ta konflikti minister Vjatšeslav von Plehwega ning pidi oma ametikohast loobuma.
Aastail 1903–1906 oli ta Venemaa keisririigi Ministrite Nõukogu esimees.
Witte oli liberaalsete vaadetega ning suhteliselt hea poliitik, kuid Nikolai II jaoks oli ta liiga liberaalne.
Witte andis välja 17. oktoobri manifesti, mistõttu teda peetakse teda 1905. aasta revolutsiooni üheks põhjustajaks. Ta pidi 1906 ametist lahkuma, sest oli ette pannud konstitutsioonilise monarhia loomist ning demokraatlikke valimisi.
Witte suri Esimese maailmasõja ajal, püüdes selle alguses veel Venemaad tulutult hoiatada sõtta mitte sekkumast, sest see toovat kaasa katastroofi kogu Euroopale.
Teosed eesti keeles [muuda]
- “Mälestused” I-II; tõlkinud Teodor Kaurits, eessõna kirjutanud Peeter Tarvel. Sari Marseljeesist internatsionaalini. Loodus, Tartu 1937–1938 (335 + 502 lk.)
Autasud ja aunimetused [muuda]
- Venemaa Püha Aleksander Nevski orden
- Venemaa Püha Vladimiri orden
- Venemaa Püha Anna orden
- Prantsusmaa Auleegioni orden
- Preisimaa Krooniorden
- Jekaterinburgi aukodanik 1896[1]
- Tallinna aukodanik 1899[2]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sergei Witte |