Seisulaine

Allikas: Vikipeedia
Punased punktid on seisulaine sõlmed

Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi:

 L = \frac{\lambda}{2} m
 \lambda_m = \frac{L}{2m}
 \nu_m = \frac{2 \nu}{L} m  (ν on lainete kiirus)

Kui m = 1, on tegemist põhitooniga, kui m > 1, siis vastava ülemtooniga.

Seisulained looduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduses esinevad tüüpilised seisulained on seišid.