Sääliklased
| Sääliklased | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Punasaba-säälik (Setophaga ruticilla)
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Sääliklased (Parulidae), vana nimega metslauljalased [1], on Ameerikas levinud värvuliste sugukond.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Sääliklased on enamasti värvika sulestikuga linnud. Nad on üsna väikesed ja kehakujult sarnanevad Vana Maailma põõsalindlastega. Parasvöötme liikidel on suguline dimorfism võrreldes palavvöötme liikidega enamasti märksa selgemini väljendunud. Väikseim on kõrbesäälik (Oreothlypis luciae) kaaluga umbes 6,5 grammi ja pikkusega 10,6 cm. Suurim liik on suursäälik (Icteria virens) kaaluga 20-33 grammi ja pikkusega 17-19 cm. Kui see liik osutub aga kuuluvaks mõnda teise sugukonda, on suurimad perekondade Parkesia ja Seiurus liigid, kõik kolm pikkusega kuni 15 cm.
Levik ja eluviisid [muuda]
Sääliklased on levinud Alaskast ja Põhja-Kanadast kuni Argentinani. Neid leidub Kariibi mere saartel ja üht liiki (koldsäälik (Dendroica petechia)) ka Kookossaarel ja Galápagose saartel. Enamik liike on kohastunud liikumiseks puudel-põõsastel, mõned kulgemiseks maapinnal. Nad elavad eri tüüpi metsades (leht-, okas-, troopika- ja vihmametsades), põõsastikes, soodes, rabades ja mangroovides. Põhjapoolsed liigid teevad pesa maapinnale, põõsaste ja puude otsa, troopika liigid maapinnale. Õõnesäälik ja kõrbesäälik teevad pesa puuõõnde. Rändsetel liikidel on suurem, tavaliselt kuni kuue munaga kurn, seevastu paljudel troopilistel liikidel on kurnas tavaliselt kaks muna.
Enamik sääliklasi on putuktoidulised, kuid mõned liigid söövad ka marju ja teisi taimeosi.
Sääliklaste päritolu seostub tõenäoliselt Kesk-Ameerika põhjaosaga, kus on nende suurim liigiline mitmekesisus. Sealt võisid nad levida peamiselt rändlindudena jääaegade vahelistel perioodidel põhja poole ja naaseda talveks oma põlispiirkonda. Perekonnad Myioborus ja Basileuterus koloniseerisid Lõuna-Ameerika tõenäoliselt varem kui kaks Ameerika mandrit olid ühenduses.
Kaitse [muuda]
Kümmekond liiki on ohustatud, üks liik (bambusesäälik) on tõenäoliselt välja surnud [1].
Süstemaatika [muuda]
Sääliklaste sugukonna teaduslik nimetus tuleneb faktist, et Karl Linne kirjeldas 1758. aastal samblikusääliku tihase liigina Parus americanus ning süstemaatika edenedes võeti selle liigi perekonna nimetusena kasutusele Parulus ja hiljem Parula (nüüd Setophaga). Sääliklased on lähedased tangaralastega (Thraupidae).
Liigid [muuda]
Sugukonnas on umbes 120 liiki.
- Basileuterus basilicus (pugalpea-selvasäälik)
- Basileuterus belli (kuldkulm-selvasäälik)
- Basileuterus bivittatus (laulu-selvasäälik)
- Basileuterus chrysogaster (rohe-selvasäälik)
- Basileuterus chlorophrys (oliiv-selvasäälik)
- Basileuterus cinereicollis (hõbekurk-selvasäälik)
- Basileuterus conspicillatus (valjas-selvasäälik)
- Basileuterus coronatus (tulikiird-selvasäälik)
- Basileuterus culicivorus (väike-selvasäälik)
- Basileuterus flaveolus (viher-selvasäälik)
- Basileuterus fraseri (ekuadori selvasäälik)
- Basileuterus griseiceps (monagase selvasäälik)
- Basileuterus hypoleucus (hele-selvasäälik)
- Basileuterus ignotus (pirre selvasäälik)
- Basileuterus lachrymosus (lehviksaba-säälik)
- Basileuterus leucoblepharus (uruguai selvasäälik)
- Basileuterus leucophrys (lammi-selvasäälik)
- Basileuterus luteoviridis (mägi-selvasäälik)
- Basileuterus melanogenys (mustpõsk-selvasäälik)
- Basileuterus nigrocristatus (mustkiird-selvasäälik)
- Basileuterus rufifrons (valgekulm-selvasäälik)
- Basileuterus signatus (händ-selvasäälik)
- Basileuterus trifasciatus (triip-selvasäälik)
- Basileuterus tristriatus (leet-selvasäälik)
- Cardellina canadensis (viirpugu-säälik)
- Cardellina pusilla (pajusäälik)
- Cardellina ruber (punasäälik)
- Cardellina rubrifrons (punakurk-säälik)
- Cardellina versicolor (roosasäälik)
- Catharopeza bishopi (vilesäälik)
- Geothlypis aequinoctialis (lõuna-masksäälik)
- Geothlypis beldingi (kalifornia masksäälik)
- Geothlypis flavovelata (tamaulipase masksäälik)
- Geothlypis formosus (habesäälik)
- Geothlypis nelsoni (kaktuse-masksäälik)
- Geothlypis philadelphia (mustpugu-säälik)
- Geothlypis poliocephala (valjassäälik)
- Geothlypis rostrata (bahama masksäälik)
- Geothlypis semiflava (heina-masksäälik)
- Geothlypis speciosa (luha-masksäälik)
- Geothlypis tolmiei (kiltpugu-säälik)
- Geothlypis trichas (põhja-masksäälik)
- Helmitheros vermivorus (triippea-säälik)
- Limnothlypis swainsonii (redusäälik)
- Mniotilta varia (tüvesäälik)
- Myioborus albifacies (valgepõsk-mägisäälik)
- Myioborus albifrons (prill-mägisäälik)
- Myioborus brunniceps (lõuna-mägisäälik)
- Myioborus cardonai (tõmmu-mägisäälik)
- Myioborus castaneocapillus (tepui-mägisäälik)
- Myioborus flavivertex (kuldkiird-mägisäälik)
- Myioborus melanocephalus (andi mägisäälik)
- Myioborus miniatus (tanu-mägisäälik)
- Myioborus ornatus (kuld-mägisäälik)
- Myioborus pariae (paria mägisäälik)
- Myioborus pictus (sametsäälik)
- Myioborus torquatus (kaelus-mägisäälik)
- Oporornis agilis (ämblikusäälik)
- Oreothlypis celata (rohesäälik)
- Oreothlypis crissalis (tammesäälik)
- Oreothlypis gutturalis (leeksäälik)
- Oreothlypis luciae (kõrbesäälik)
- Oreothlypis peregrina (kanada säälik)
- Oreothlypis ruficapilla (salusäälik)
- Oreothlypis superciliosa (sirpsäälik)
- Oreothlypis virginiae (orusäälik)
- Parkesia motacilla (jõgisäälik)
- Parkesia noveboracensis (lodusäälik)
- Phaeothlypis fulvicauda (oja-selvasäälik)
- Phaeothlypis rivularis (kalda-selvasäälik)
- Protonotaria citrea (õõnesäälik)
- Seiurus aurocapillus (maasäälik)
- Setophaga adelaidae (antilli säälik)
- Setophaga americana (samblikusäälik)
- Setophaga angelae (puertoriiko säälik)
- Setophaga caerulescens (sinisäälik)
- Setophaga castanea (ruskesäälik)
- Setophaga cerulea (lasuursäälik)
- Setophaga chrysoparia (kadakasäälik)
- Setophaga coronata (metssäälik)
- Setophaga delicata (saintlucia säälik)
- Setophaga discolor (põõsasäälik)
- Setophaga dominica (kuldkurk-säälik)
- Setophaga flavescens
- Setophaga fusca (tulikurk-säälik)
- Setophaga graciae (asteegi säälik)
- Setophaga kirtlandii (michigani säälik)
- Setophaga magnolia (tsuugasäälik)
- Setophaga nigrescens (võsasäälik)
- Setophaga occidentalis (laanesäälik)
- Setophaga palmarum (rabasäälik)
- Setophaga petechia (koldsäälik)
- Setophaga pensylvanica (ruskkülg-säälik)
- Setophaga pharetra (jamaika säälik)
- Setophaga pinus (männisäälik)
- Setophaga pitiayumi (bromeeliasäälik)
- Setophaga pityophila (manisksäälik)
- Setophaga plumbea (hallsäälik)
- Setophaga ruticilla (punasaba-säälik)
- Setophaga striata (põhjasäälik)
- Setophaga subita (barbuda säälik)
- Setophaga tigrina (kuusesäälik)
- Setophaga townsendi (nulusäälik)
- Setophaga virens (mustkurk-säälik)
- Setophaga vitellina (kaimanisaarte säälik)
- Vermivora bachmanii (bambusesäälik)
- Vermivora chrysoptera (kuldtiib-säälik)
- Vermivora cyanoptera (välusäälik)
- Wilsonia citrina (karbussäälik)
Incertae sedis
- Microligea palustris
- Teretistris fernandinae
- Teretistris fornsi
- Leucopeza semperi
- Zeledonia coronata
- Icteria virens (suursäälik)
- Xenoligea montana
