Kuldtiib-säälik

Allikas: Vikipeedia
Kuldtiib-säälik
isane ja emane
isane ja emane
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Sääliklased Parulidae
Perekond: Vermivora
Liik: Kuldtiib-säälik
Ladinakeelne nimetus
Vermivora chrysoptera
(Linnaeus, 1766)

Kuldtiib-säälik (Vermivora chrysoptera) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuldtiib-säälik on pesitsusajal levinud Ühendriikides ja Kanadas Apalatšide ja Suure järvistu ümbruses. Levikuala on laienemas põhja poole. Talvitab Mehhiko lõunaosast Colombia, Venezuela ja Ecuadorini. Väga harva eksib ka Euroopasse.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikkus ca 11 cm. Isaslinnul on must kurgualune ja valgega piiratud must laik kõrvaalal, kollane pealagi ja laik tiival. Emaslind on sarnane, aga tuhmim. Mõlemal sugupoolel on laialt valge saba alakülg, hallikasvalge keha alapool ning pikk ja sale nokk.

Hübriidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuldtiib-säälik ja temaga väga lähedane välusäälik annavad pesitsuslevila kattuvates osades sageli viljakaid hübriide.

Elupaik, pesitsemine ja toit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesitsusaegne elupaik on võsastunud söödipõllud ja karjamaad. Asustab võrreldes välusäälikuga kuivemaid elupaiku. Kuldtiib-säälik rajab tassikujulise pesa maapinnale või selle lähedale tihedasse taimistusse, kurnas on neli kuni viis muna. Toiduks on putukad ja ämblikud. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]