Kuldtiib-säälik
| Kuldtiib-säälik | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 isane ja emane
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Vermivora chrysoptera (Linnaeus, 1766) |
Kuldtiib-säälik (Vermivora chrysoptera) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
Sisukord |
Levik [muuda]
Kuldtiib-säälik on pesitsusajal levinud Ühendriikides ja Kanadas Apalatšide ja Suure järvistu ümbruses. Ta levila on laienemas põhja poole. Talvitab Mehhiko lõunaosast Colombia, Venezuela ja Ecuadorini. Väga harva eksib ka Euroopasse.
Välimus [muuda]
Pikkus ca 11 cm. Isaslinnul on must kurgualune ja valgega piiratud must laik kõrvaalal, kollane pealagi ja laik tiival. Emaslind on sarnane, aga tuhmim. Mõlemal sugupoolel on laialt valge saba alakülg, hallikasvalge keha alapool ning pikk ja sale nokk.
Hübriidid [muuda]
Kuldtiib-säälik ja temaga väga lähedane välusäälik annavad pesitsuslevila kattuvates osades sageli viljakaid hübriide.
Elupaik, pesitsemine ja toit [muuda]
Pesitsusaegne elupaik on võsastunud söödipõllud ja karjamaad. Asustab võrreldes välusäälikuga kuivemaid elupaiku. Kuldtiib-säälik rajab tassikujulise pesa maapinnale või selle lähedale tihedasse taimistusse, kurnas on neli kuni viis muna. Toiduks on putukad ja ämblikud. [1]
