Roomav jooksjarohi

Allikas: Vikipeedia
Roomav jooksjarohi
KruipendStalkruidDomburgDSCN4848.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Jooksjarohi Ononis
Liik: Roomav jooksjarohi
Ladinakeelne nimetus
Ononis repens
L.

Roomav jooksjarohi (Ononis repens) on liblikõieliste sugukonda jooksjarohu perekonda kuuluv rohttaim.

Taime leidub Eestis harva, enamasti Saaremaal. Kasvab kuivematel niitudel, teeservadel ja mererannikul savi- ja lubjakivirikastel aladel.

Ta kasvab peamiselt peamiselt Lõuna- ja Lääne-Euroopas alates Maroko üle Pürenee poolsaare ida suunas kuni Lääne-Poola ja Makedooniani. Saksamaal ja Šveitsis on ta väga levinud, üksnes Loode-Saksamaal puudub suurtel aladel, seevastu Austrias kuulub ta ohustatud liikide hulka.

Hübriidide sagedase tekke tõttu, eriti liigiga Ononis spinosa, on üksikute isendite liigilist kuuluvust määrata sageli keeruline, sest niimoodi tekkinud taimed võivad oma väliskujult suuresti erineda. Sellepärast ühendatakse need kaks liiki lihtsuse mõttes ühte rühma Ononis spinosa agg. Nende põhjuste hulka, mis vormirikkust suurendavad, kuuluvad aastaaegade vaheldumine, väetamine, loomade karjatamine ja niitmine. Selle taimerühma lõplik taksonoomiline jaotus pole veel välja kujunenud. Praegu eristatakse kaht alamliiki: O. repens procurrens ja sellest väiksemate õitega O. repens repens.

Roomav jooksjarohi kasvab 30–60 cm pikaks. Ta on maas lamava, harvem tõusva mitteharuneva puitunud varresarnase võsundi ja väikeste ovaalsete lehtedega püsik. Lehed on 7–22 mm pikad, munajad või äraspidimunajad ja kaetud näärmekarvadega, mis katkimuljumise korral eritavad vaigulõhna.

Roomav jookjarohi õitseb juunist septembrini. Õied on roosad ja nad ei lõhna. Tupplehed on samuti sagaraliste näärmetega ja neil on alusel pikad rõhtsad karvad. Kroonlehed on lühemad kui tupplehed.