Rein Raud

Allikas: Vikipeedia
ReinRaud2007.jpg

Rein Raud (sündinud 21. detsembril 1961) on eesti kirjanik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor. Avalikkusele on ta tuntud ka intellektuaalina.

Ta on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor ja Aasia kultuuriloo professor ning ka Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi rektor ning Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli ja kultuuriteooria õppetooli juhataja.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on lõpetanud Tallinna 7. keskkooli 1980. aastal. 1985. aastal lõpetas ta Leningradi ülikooli jaapani filoloogia alal. 1993. aastal sai Rein Raud Helsingi ülikoolist filosoofia litsentsiaadi kraadi (Lic. Phil) ja 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja "The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis" on avaldanud Eesti Humanitaarinstituut.[1]

Tegevusest kirjanikuna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ennast siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid. "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004, ISBN 9985-802-73-X) sai 2005. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.[2]

Veel on ta kirjutanud müütilise spagetivesterni nimega "Vend" (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid Alessandro Bariccole ja Clint Eastwoodile.[3] See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. "Vend" võitis 2009 aasta Vilde kirjanduspreemia.[4]

Aastal 2011 ilmus tema sulest romaan nimega "Hotell Amalfi", mis räägib isekast sisekujundajast, kes saab ühel päeval kentsakatelt tegelastelt tellimuse kujundada parim hotell maailmas.

Tegevus intellektuaalina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raud on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses. 2002. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud Ameerika Ühendriike kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.[5] 1999. aastal, peale seda kui "Postimees" kaotas ära kultuurileheküljed, saatis Raud 10 allkirjaga kirja PEN-klubi Norra osakonnale. Postimehe omanikust Norra kontserni Schibsted kritiseeriti seetõttu nii Norra kui ka Leedu ajakirjanduses.[6]

Rektorivalimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. veebruaril 2006 valiti Rein Raud Tallinna Ülikooli rektoriks. Valimiskogus hääletas tema poolt 61 ja vastaskandidaat Andres Kollisti poolt 37 valimiskogu liiget. Erapooletuks jäid 2 valimiskogu liiget.[7]

Isiklikku[8][muuda | redigeeri lähteteksti]

Rein Raua vanemad on kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vend on muusik ja raadioajakirjanik Mihkel Raud, ja õde, kunstnik Piret Raud.

Ta on abielus Rosita Rauaga ning neil on kaks last: poeg Juhan (sünd. 1988) ning tütar Laura Liina (sünd. 1994).

Raud on ka polüglott - ta oskab üle kolmekümne keele.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsitaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Eetika kursuses leidub teema “Kümme käsku - kas universaalsed elamise seadused?”. Kui õppekava oleks vähegi tasakaalustatud, ei saaks niisugust küsimust esitada, sest ainuke ususalliv vastus sellele saab olla EI, ja nii oleksid kristlus ning judaism asetatud halba valgusse. /--/ Sest esimene pool kümnest käsust (2 Mo 20: 2-17) ei ole kuidagi seotud universaalse moraaliga, vaid on nõue jälgida ranget ideoloogilist doktriini ja erineb selles mõttes oluliselt näiteks budismi viiest ettekirjutusest (pancasila), mis inimeste uskumustele mingeid ettekirjutusi ei esita. Kriitikat võiks jätkata veel päris pikalt, ehkki ka nende näidete varal peaks olema selge, et tegemist on kristlust propageeriva ning seda teistest uskudest kõrgemale asetava õppekavaga. Ning kui see kohustuslikus korras koolidesse jõuaks, oleks olukord umbes sarnane, kui ühiskonna- ja riigiõpetust arendaksid koolides eranditult näiteks Kesk- või Reformierakonna liikmed."[9]
  • "[K]ultuur kui niisugune ei seisne tabude ja keeldude negatiivses süsteemis, ta isegi ei toetu sellele. Kultuur põhineb positiivsel - väärtuste, vaadete ja uskumuste süsteemil, mida tema kandjad peavad õigeks, isegi kui see väljastpoolt vaadates näib väärivat kriitikat. See süsteem ei ole staatiline, sest peab igal hetkel andma oma kandjatele vastuseid küsimustele, mis aitavad neil oma maailma mõtestada. Kui ta oma ülesannetega enam toime ei tule, siis peab ta muutuma." [10]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EHI internetileheküljelt pärinev CV, http://www.ehi.ee/dokumendid/cv/Raud.PDF#search=%22rein%20raud%22 (PDF)
  2. "Preemiaid said Rein Raud, fs, Mart Kivastik." [1] Eesti Päevaleht 15.03.2005
  3. http://www.postimees.ee/?id=55503
  4. http://www.epl.ee/artikkel/460941
  5. Rein Raud: "Teateid olematust punkrist."[2] Eesti Päevaleht, 17. juuli 2003
  6. Kalev Kesküla: "Rein Raud norib rahavõimuga tüli". [3] Eesti Ekspress Online 11. november 1999
  7. Üliõpilasleht. "Tallinna Ülikooli rektoriks sai Rein Raud." http://yliopilasleht.ee/197/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-rein-raud/
  8. Kalev Kesküla: "Rein Raud norib rahavõimuga tüli". [4] Eesti Ekspress Online 11. november 1999
  9. Rein Raud. "Usk jäägu eraasjaks." [5] Eesti Päevaleht 22.12.2005
  10. Rein Raud. "Tabud ja vastutus." [6] Eesti Päevaleht 11.10.2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]