Raudrohi

Allikas: Vikipeedia
Raudrohi
Harilik raudrohi (Achillea millefolium)
Harilik raudrohi (Achillea millefolium)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Raudrohi
Ladinakeelne nimetus
Achillea
L.

Raudrohi (Achillea) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede, vahel poolpõõsaste perekond.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda kuulub umbes 85–120 liiki. Eestis on levinuim harilik raudrohi.

Raudrohud kasvavad Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Mõni liik kasvab Põhja-Ameerikas. Euroopas levivad nad kuni põhjapolaarjooneni.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudrohtudel on tavaliselt sakilised, karvased ja lõhnavad lehed. Kevadel kasvab risoomist välja lehekodarik, hiljem kasvab lehtede vahele 6–80 cm kõrgune sile või karvane vars. Varrel kasvavad harvad kitsad sulgjad vahelduvad lehed.

Püstise varre otsas on suured lamedad õisikud, täpsemalt sarikad, mis koosnevad vähemalt 5, tavaliselt 15–75 väikesest õiest, mille läbimõõt on 2–3, vahel kuni 5 mm. Õied võivad olla valged, kollased, oranžid, roosad või punased. Hulk liike on ilutaimed. Viljaks on kahe haagikesega seemnised.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõni raudrohuliik on ilutaim.

Harilik raudrohi on ravimtaim, millel korjatakse ja seejärel kuivatatakse kas kogu taimi või siis üksnes õisikuid. Raudrohi sisaldab eeterlikke õlisid, parkaineid, flavonoide, kamprit, raudrohu ladinakeelse nime järgi nimetatud ahhilleiini, mineraalaineid, eriti kaaliumi, ja teisi aineid, mis on sageli kibeda maitsega. Värskeid võrseid ja lehti saab salatiks kasutada. Õisikuid saab kasutada näonaha hoolduseks ja selleks tehakse auruvanne.

Hulk liblikaröövikuid sööb raudrohtu, sealjuures perekondade Bucculatrix ja Coleophora isendid ei söö peale raudrohtude teisi taimi.

Raudrohu ladinakeelne nimetus on tulnud vanakreeka mütoloogia tegelase Achilleuse järgi. "Iliases" kasutasid Achilleuse sõdurid raudrohtu haavade raviks. Eurypylos viis Achilleusele sõnumit, kui sai noolehaava jalga. Patroklos lõikas nooleotsa haavast välja, pesi kogu musta vere ära ja pani haavale purustatud raudrohtu, mis "Iliase" järgi võttis kogu valu ära ja sulges haava. Seda kunsti oli Patroklos õppinud Achilleuselt, kes omakorda oli seda õppinud Cheironilt, kõige targemalt kentaurilt.[1]

Eesti liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]