Kentaurid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mütoloogilistest olenditest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kentaur.

Kentaur - hobuinimene

Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed.

Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.

Cheiron[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cheiron (ladinapäraselt Chiron) oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste, näiteks Achilleuse, Theseuse, Aktaioni ja Iasoni, kasvataja.

Kord külastas Herakles Pholose-nimelist kentauri. Heraklesel oli janu ja ta palus Pholost, et too annaks talle lonksu veinist, mis aga oli kõikide kentauride ühisvara. Haistes veini lõhna, said kõik kentaurid aru, millega tegu, ja ruttasid karistama varast, kes oli nende ühisvarale ligi tikkunud. Heraklese vastu nad aga ei saanud.

Õnnetuseks haavas vägilane võitluse käigus mürginoolega ka ühte kentauri, kes võitlusesse üldse ei olnud sekkunud. See oli kentauride juht Cheiron, kes oli ka ainukesena surematu. Haav osutus paranematuks. Väljakannatamatud piinad sundisid surematut enesele surma soovima. Ta oli nõus surema Prometheuse eest. Käies Prometheust veenmas, et too Zeusile järele annaks, oli Hermes öelnud:

"Ei lõpe sinu hirmsad piinad;
vast ehk siis, kui mõni jumal tahab
sult võtta valu enda kanda
ja sinu eest veel alla minna pimedusse,
kus valitsemas surmasügavik."

See näis uskumatu ohvritoomisena, kuid Cheiron tegi just seda ja Zeus aktsepteeris seda ohvrit.

Zeus tõstis Cheironi surnukeha taevasse, kus rahvas teab teda Amburi nime all.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]